VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

Heebrealastele 9:11-15

Vennad, kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, siis Ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega. Minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas Ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat. Seepärast ongi Tema uue lepingu vahemees selleks, et kutsutud – kui Tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu aegsetest üleastumistest – saaksid kätte igavese pärandi tõotuse Jeesuses Kristuses, meie Issandas.

Graduale 1. Johannese 5:6-9

Tema on see, kes tuli vee ja verega – Jeesus Kristus. Ta ei tulnud üksnes veega, vaid vee ja verega.
Sest kolm on, kes tunnistavad taevas: Isa, Sõna ja Püha Vaim, ja need kolm on üks.
Ja kolm on, kes tunnistavad maa peal: Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks.

Halleluuja. Halleluuja.
Kui me võtame vastu inimestegi tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem.
Halleluuja.

Johannese 19:30-35

Kui Jeesus oli võtnud äädikat, ütles Ta: See on lõpetatud! Ja langetanud pea, heitis Ta hinge. Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks – sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et Ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki Tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigiga Tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi.

JÄTKUV LUGEMINE

1. Moosese 18:1-15

Neil päevil ilmutas Issand ennast Aabrahamile Mamre tammikus, kui ta istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal. Ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees! Ja nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas maani ning ütles: Issand, kui ma Sinu silmis armu leian, siis ära mine oma sulasest mööda! Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja nõjatuge puu alla. Ma toon palukese leiba, kinnitage südant enne kui edasi lähete, kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas! Ja nad vastasid: Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud! Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: Võta ruttu kolm mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke! Ja Aabraham jooksis karja juurde, võttis ühe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see tõttas seda valmistama. Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sõid. Siis nad küsisid temalt: Kus su naine Saara on? Ja ta vastas: Seal telgis! Siis Ta ütles: Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg! Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures. Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud olemast ka see, mis muidu naistele on omane. Ja Saara naeris iseeneses ja mõtles: Nüüd, kui ma olen vanaks jäänud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana. Aga Issand ütles Aabrahamile: Miks Saara naerab ja ütleb: Kas ma tõesti peaksin sünnitama, kuna ma ju olen vana? Kas peaks Issandal midagi olema võimatu? Ma tulen su juurde tagasi aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg? Kuid Saara salgas, üteldes: Mina ei naernud! Sest ta kartis. Tema aga ütles: Sa naersid küll!

Graduale Luuka 1:46-51.53-55

Issand on tuletanud meelde oma halastust!
Minu hing ülistab väga Issandat ja mu vaim rõõmutseb Jumalas, minu Õnnistegijas;
sest Ta on vaadanud oma ümmardaja alanduse peale!
Vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
sest minule on teinud suuri asju Vägev, ja Tema nimi on püha,
ja Tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes Teda kardavad!
Ta on oma käsivarrega teinud võimsa teo,
Ta on pillutanud need, kes on suurelised oma südame meele poolest;
näljased on Ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud;
Ta on vastu võtnud oma sulase Iisraeli, meelde tuletades oma halastust,
nõnda nagu Ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!
Issand on tuletanud meelde oma halastust!

Hüüd enne Evangeeliumi Matteuse 8:17

Halleluuja. Halleluuja.
Kristus võttis enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!
Halleluuja.

Matteuse 8:5-17

Neil päevil, kui Jeesus saabus Kapernauma, tuli Tema juurde sõjapealik, palus Teda ning ütles: Issand, minu poiss on kodus halvatuna maas suures valus! Jeesus ütles temale: Ma tulen ja teen ta terveks. Aga sõjapealik kostis ja ütles: Issand, mina pole väärt, et Sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb. Sest ma isegi olen inimene valitsuse all, ja minu käsu all on sõjamehi. Ja kui ma ütlen ühele: Mine!, siis ta läheb, ja teisele: Tule!, siis ta tuleb, ja oma orjale: Tee seda!, siis ta teeb. Kui Jeesus seda kuulis, imestas Ta ja ütles neile, kes Teda järgisid: Tõesti ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis ma ei ole leidnud nii suurt usku! Ent ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga taevariigis, aga kuningriigi lapsed heidetakse välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine! Ja Jeesus ütles sõjapealikule: Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle! Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil. Ja Jeesus tuli Peetruse kotta ja nägi tema ämma olevat maas palavikus. Siis Jeesus võttis ta käest kinni ja palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ja ümmardas Teda. Aga õhtu tulles toodi Tema juurde palju seestunuid; ja Ta ajas vaimud välja sõnaga ja tegi haiged terveks, et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu: Tema võttis enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!

• Prev
• Next