VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

Roomlastele 6:3-11

Vennad, nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud Tema surmasse. Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus. Sest kui me oleme kasvanud ühte Tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka Tema ülestõusmise sarnasusega, kuna me seda teame, et meie vana inimene on ühes Temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu; sest kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust. Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes Temaga saame ka elama. Sest me teame, et Kristus pärast seda, kui Ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam Tema üle. Sest mis Ta suri, seda Ta suri patule ühe korra; aga mis Ta elab, elab Ta Jumalale. Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Graduale Psalm 90:13.1; 31:2-3

Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Anna armu oma sulastele!
Issand, Sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve!

Halleluuja. Halleluuja.
Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu häbisse elades!
Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast!
Halleluuja.

Markuse 8:1-9

Neil päevil, kui jälle väga palju rahvast koos oli ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile: Mul on väga hale meel rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud minu juures ja neil ei ole midagi süüa. Ja kui ma nad lasen koju minna söömata, nõrkevad nad teel! Sest mõned neist olid kaugelt tulnud. Ja Ta jüngrid vastasid Temale: Kust võib keegi siin kõrbes neid leivaga täita? Ja Ta küsis neilt: Mitu leiba teil on? Nad ütlesid: Seitse! Ja Ta käskis rahva istuda maa peale. Siis Ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad paneksid ette. Ja nad panid rahvale ette. Ja neil oli pisut kalu; ja Ta õnnistas ja käskis ka need ette panna. Siis nad sõid ja nende kõhud said täis, ja ülejäänud palukesi korjati kokku seitse korvitäit. Aga sööjaid oli olnud arvata neli tuhat. Ja Ta laskis nad minna.

UUS LUGEMISKAVA

Jesaja 55:10-11

Nõnda ütleb Issand: Otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.

Graduale Psalm 65:10-14

Issand, Su Sõna kukkus heasse mulda ja kandis rohket vilja!
Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; Sa teed selle väga rikkaks.
Jumala veesooned on täis vett; Sa valmistad nende uudsevilja, kui Sa nõnda maad valmistad.
Sa kastad vagusid ja pudendad mullapanku,
vihmapiiskadega Sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.

Sa ehid aasta oma headusega ja Su jäljed tilguvad õli.
Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega.

Nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.
Issand, Su Sõna kukkus heasse mulda ja kandis rohket vilja!

Roomlastele 8:18-23

Vennad, minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt –, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.

Hüüd enne Evangeeliumi

Halleluuja. Halleluuja.
Jumala Sõna on seeme, Kristus on külvaja. Kes leiab Kristuse, elab igavesti.
Halleluuja.

Matteuse 13:1-23

Neil päevil läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde. Ja Tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et Ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal ja Tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles: Vaata, külvaja läks välja külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle. Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda. Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt. Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. Kel kõrvad on, kuulgu! Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid Temalt: Miks Sa räägid neile tähendamissõnadega? Ja Jeesus kostis: Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole, sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on. Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista. Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe. Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada. Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad. Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud. Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust. Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu. Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab, aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik – kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada. Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks. Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.

• Prev
• Next