• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

On huvitav jälgida Mäejutluse alguses seisvate õndsakskiitmiste (Mt 5:1-12) sisemist loogikat ning omavahelist järgnevust.

"Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik." Need, kes ei püüa olla Jumala ees midagi, mida nad tegelikult ei ole. Need, kes on valmis Jumalalt vastu võtma midagi, millest nad ei tohiks tegelikult unistadagi – või millest nad sisimas muudkui unistavad, aga ilma igasuguse lootuseta, et see unistus võiks kunagi teoks saada. Iseenesest mitte, nende endi jõust mitte – aga Jumala armust küll. Taevariik.

"Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse." Õndsad on need, kes on valmis tunnistama, et neil on probleeme iseendaga toimetulemisel – võib-olla sedagi peab Jeesus silmas. Mis lohutust saab sul olla, kui sa ei kurvasta? Mis mõtet on teha nägu, et kõik on hästi, kui tegelikult süda nutab? Valge kloun, öeldakse vahel selle kohta – kuigi tegelikult on just punane, too väliselt rõõmsameelsem, see, kes kõige rohkem peksa saab ja seesmiselt nutab.

"Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa." Kui sa mõistad, et sul ei ole midagi – iseenesest – ja et sul on põhjust nutta, siis oled ehk valmis loobuma isekaist nõudmistest ning oma õiguse nimel teiste tallamisest. Siis oled ehk valmis võtma vastu seda, mis Jumalal on sulle pakkuda. Maa – see on midagi olulist. Meie esiisad olid valmis paljustki loobuma, et saada päris oma maad. Meie usuisad olid valmis loobuma kõigest, et leida Tõotatud Maa. Meile see lihtsalt antakse.

"Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga." Kui me just ei janune midagi muud – midagi, mis teatud piirist üle minnes ei kuulu enam meile, vaid millele meie kuulume ning mis meid niivõrd kontrollib, et õigusest ei ole enam juttugi. "Keegi ei saa teenida kahte isandat," ütleb Jeesus veidi hiljem (Mt 6:24), ja lisab: "Otsige esmalt Jumala riiki ja Tema õigust!" (Mt 6:33) Kas me oleme rahul selle maaga, mille Jumal meile meie tasaduse pandina kingib? Selle õigusega, mis on suurem kui meie eneseõigus ja -õigustused?

"Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse." Kui kergesti võime oma – mitte Jumala – õigust taga ajades unustada igasuguse halastuse. Ka siis, kui peame oma õigust Jumala õiguseks ning oma kaasinimeste üle halastamatult kohut mõistame. Halastus võidutseb kohtu üle, kuid kohus on halastamatu selle suhtes, kes ei ole halastanud (Jk 2:13).

"Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat." Kuidas me saame Jumala ees puhtaks? Oma tarkusega? Enesekindlusega? Jõu ja enesetähtsustamisega? Omakasu kalkuleerimise ja oma tahte läbisurumisega? Iseteadlikkuse ja mitte midagi kahetsemisega?

Kindlasti mitte, sest targad on Jumala ees narrid, suured on Jumala ees tibatillukesed ning need kes midagi on, ei ole Tema ees mitte midagi (1Kr 1:27-28). Nii on, isegi kui see meile ei meeldi. Puhtaks me saame üksnes Talle veres (Ilm 7:14) – vaid see võib meilt pesta kõik plekid ja süüd. Vaid Temale vaadates näeme Jumalat.

"Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks." Olles lepitatud Jumalaga Tema Poja vere läbi – mida paremat saame Tema lastena teha kui kuulutada lepitust neile, kes ei ole veel lepitatud (vrd 2Kr 5:18-21). Olles leidnud rahu Jumalaga (Rm 5:1) – mida muud saame Tema lastena igatseda kui seda, et rahu kuulutataks kõigile, kes elavad veel Jumala vaenlastena (Rm 5:10). Isegi kui selle hinnaks on, et inimesed hakkavad pidama meid oma vaenlasteks.

"Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid."

Just selles seoses – Jumala Sõnale ja Tema õigusele ustavaks jäämise mõttes – tuleb mõista ka sõnu, millega Jeesus jätkab: "Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus." (Mt 5:13-14)

Neid võrdpilte on palju kuritarvitatud. Antud neile koguni vastupidine tähendus – tehtud neist õigustus Jumala Sõnast loobumisele ning "ärksusele ja südameavatusele" patu ning jumalatuse suhtes.

Soolana ei ole meie ülesanne mitte lisada maailmale pisut vürtsi või valgusena inimesi lõbustada. Nii suhtusid inimesed Jeesuse sõnul Ristija Johannesesse, ja Ta ei kiida seda suhtumist sugugi heaks: "Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses." (Jh 5:35) Maailm tahab aeg-ajalt mingil seletamatul põhjusel ilutseda ka kiriku valguses, kasutada kirikut garniirina oma piduvaagna serval – olgu riiklike tähtsündmuste kaunistamisel või oma pattude õnnistamisel.

Sool on hädavajalik, et hoida maailma lõplikult roiskumast, inimkonda täielikult laostumast. Sool viitab pühadusele ja pühitsusele, mille läbi inimese jaoks saab võimalikuks ühendus Jumalaga: "Kõik oma roaohvriannid soola soolaga, ärgu puudugu su roaohvrites su Jumala osadusesool; ohverda soola kõigis oma ohvriandides." (3Ms 2:13) Sool viitab pühendumisele, sest oma tööd tehes ta ise lahustub – nii nagu meie Õnnistegija "tühjendas oma hinge surmani" (Js 53:12), nii nagu Ta annab ennast meile täielikult Altarisakramendis. Nii nagu meiegi peame olema valmis loobuma kõigest ning mitte salgama Teda ega Tema õpetust – kui vaja, siis enesesalgamise hinnaga (Mt 16:24-25).

Mäejutlus jätkub näidetega sellest, kuidas Jeesus mitte ei tühista Jumala käske, vaid teravdab neid veelgi. Muidugi ka selleks, et näidata meile, kui vääritud me oleme Jumala ees ning võimetud iseenesest õigeks saama – aga see ei tee Jumala käsku tühjaks. Me oleme maa sool ja maailma valgus, me oleme õndsad siis, kui, pannes kogu oma lootuse Jumala armule Jeesuses Kristuses, püüame käia Tema Sõna järgi ning õpetame seda ka teistele. Mitte ei pööra kõike vastupidi ega ürita tõestada, et sool on tõeliselt sool siis, kui ta ei olegi enam sool, vaid temast on saanud ... näiteks haputaigen (vt Mt 16:6).

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus