• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

«Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata: näe, vaata ometi – me kõik oleme ju Sinu rahvas!» (Js 64:8)

Nüüdseks juba ligi veerand sajandi eest ilmus Ameerikas raamat «Päev, mil Ameerika kõneles tõtt» (James Patterson ja Peter Kim: The Day America Told the Truth), milles avaldati umbes 2000 erinevais paigus elava ja erinevaid ühiskonnakihte esindava inimese küsitlemise põhjal tehtud analüüs sellest, mida ameerikased tegelikult mõtlevad endast, oma elust ja kõigest sellega seonduvast.

Seda raamatut on palju kritiseeritud, kuid küllap andis see siiski tegelikkusest vähemalt mõningal määral adekvaatse pildi. Jääb vaid mõistatada, kas ja kuidas inimeste mõtteviis on raamatu ilmumisele järgnenud kahekümne viie aasta jooksul muutunud, teisenenud või süvenenud.

Üks küsimus seal puudutas inimeste suhtumist rahasse ja sellesse, mida nad oleksid valmis tegema väga suure rahasumma nimel, konkreetselt kümne miljoni dollari eest.

Tulemused olid … pehmelt öeldes jahmatavad:

25 % vastanutest oleksid valmis hülgama oma perekonna;
23 % vastanuist oleksid nõus hakkama nädalaks ajaks prostituudiks;
16 % loobuksid kodakondsusest;
10 % jätaksid kohtus tunnistamata mõrvari vastu;
7 % vastanuist oleksid valmis tapma mõne võõra inimese;
3 % annaksid oma lapsed lapsendada.

Vastuseprotsendid jäid enam-vähem samaks ka pakutava rahahulga vähendamisel, muutudes oluliselt alles kahest miljonist dollarist allapoole jäävate summade puhul.

Kas see on ainult Ameerika probleem? Või on midagi täpselt samasugust näha ka siin, Eestis?

Riigifirmade juhid, kes ei suuda oma kümnekordsest keskmisest palgast hoolimata loobuda võtmast altkäemaksu…
Poliitikud, kelle käest on võimalik osta seaduseid…
Ärimehed ja juristid, kes tegutsevad põhimõtte järgi, et mis pole otsesõnu keelatud, on lubatud ja lausa moraalne – ning muidugi: «Ne poiman – ne vor»
Politseiametnikud, kes müüvad võltsdokumente…
Sõiduõpetajad, kes on valmis raha eest lubama liiklusse küündimatuid ja ohtlikke autojuhte…

Ei, sellest ei tule nüüd mustast masendusest nõretavat heietust selle üle, kuidas kõik – muidugi peale «meie» – on hukka läinud. See on hoopis lihtsalt täiesti kaine tõdemus, et nii need asjad ongi ning niisuguse me, inimesed, olemegi – ja seda mitte ainult «tänapäeval» või viimasel aegadel, vaid peaaegu algusest peale. Sellest peale, mida on kirjeldatud Piibli kolmandas peatükis.

Prohvet Jesaja võtab selle kokku sõnadega: «Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul.»

See «meie» siin ei ole kindlasti too argade sõnakuulutajate «meie», mis tunnistab vaid sellest, et ei juleta ütelda «sina» või «teie», ega omata ka piisavalt südant selleks, et tunnistada: «Mina…»

Kui prohvet ütleb «meie», siis ta peabki silmas kõiki meid. Ja kui Piibel kõneleb «meist», siis tõepoolest, isegi kui see ühes või teises pühakirjakohas päris konkreetselt välja ei tule, aegade algusest – või täpsemalt: pattulangusest – saadik.

Ja ometi ei ole me loodud mitte selleks, vaid millegi hoopis muu tarvis. Püha Paulus võtab siitsamast veidi eestpoolt prohvet Jesaja sõnad ning paneb need Kristuse ristisurmas teostunud lunastuse ja meile määratud tulevase kirkuse konteksti: «Me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. Kuid nõnda nagu on kirjutatud: «Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes Teda armastavad.»» (1Kr 2:7-9; vrd Js 64:3)

Jumal on meid loonud kirkuse tarvis. Igavese kirkuse tarvis – ja kui inimene Temast lahti ütles ja igavese kirkuse lootuse kaotas, siis ei öelnud Jumal inimesest lahti, vaid on meid oma Pojas lunastanud ja oma igaveseks kirkuseks uuesti loonud. Temas, kes on «meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi Neitsist Maarjast ja inimeseks saanud, Pontius Pilaatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ning kolmandal päeval üles tõusnud pühade kirjade järgi ja üles läinud taeva, istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle» (Nikaia usutunnistus).

Eks sellest tunnista ka prohvet Jesaja hüüd Jumala poole pärast seda, kui ta on tõdenud, et «me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased … ei ole ühtegi, kes hüüaks appi [Issanda] nime … sest [Issand on] peitnud oma palge meie eest ja lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu» (Js 64:5-6).

Prohvet hüüab: «Nüüd aga, Issand, oled Sina meie isa. Meie oleme savi ja Sina vormid meid, me kõik oleme Sinu kätetöö. Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata: näe, vaata ometi – me kõik oleme ju Sinu rahvas!»

Jah, meie, inimesed, oleme Jumalast lahti ütelnud – aga Tema meist mitte. Jah, meie, inimesed, oleme valmis vaata et kõik tõeliselt väärtusliku läätseleeme või millegi veelgi vähema eest maha müüma – aga Tema on meid oma verega vabaks ostnud.

Kõigest hoolimata ei hülga Ta meid. Kõigest hoolimata … aga mis oleks, kui ka meie ükskord tõeliselt hoolima hakkaksime? Eeskätt Temast, kes meist nii väga hoolib…

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus