Mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)
Tee, mis on õige, armasta headust ja käi alandlikult koos oma Jumalaga. Kõlab "üldinimlikult", eks ole? Sest kõik inimesed on ju "põhimõtteliselt head" ja religioonigi ülesanne on peaasjalikult inimestele õiget teed näidata, moraalseid eluviise õpetada. Nii arutlevad need, kes suhtuvad religiooni üldjoontes positiivselt – vastased ütlevad pigem, et religiooni eesmärgiks või ülesandeks on inimesi ("masse") vaos hoida. Kavalad mehed need, kes kord religiooni välja mõtlesid ... kõik need erinevad religioonid, mis on "põhimõtteliselt võrdsed" – selles viimases on jälle nii religiooni eitajad kui pooldajad ühte meelt.
Eesti Vabariigis on nii ühtesid kui teisi. Vastastest vast veidi rohkem neid, kes leiavad, et religioon võiks olemas olla küll, kasvõi näiteks usuõpetuse näol. Et meie lastest ikka korralikud inimesed kasvaksid. Samal ajal näikse enamus arvavat, et religiooni – just kombeõpetuse mõttes – on vaja eeskätt teistele. Isennast peetakse piisavalt heaks ja valgustatuks ilma religioonitagi – ja piisavalt harituks, et "seda kõike" mitte uskuda.
Niisiis on religioon olemas peamiselt selleks, et öelda inimestele, mis on hea ja õige – neile teistele, kes seda ise ei tea –, ning õpetada neid seda tegema – ikka neid teisi, kes seda veel ei tee. Ja kui kõik inimesed viimaks teevad, mis on õige ja hea, siis ongi kõik korras – ja siis on lõppude lõpuks ka ükskõik, mida ja kas üldse keegi usub. Kui sageli võib kuulda hüüatust: "Ma elan ju niigi kümne käsu järgi, milleks mulle veel usk ja Jumal?!"
Nii lihtne on jätta kahe silma vahele, et prohvet Miika kuulutus ei lõpe sõnadega õiguse tegemisest ja headuse armastamisest, ning kümme käsku ei alga nõudega austada oma vanemaid ning hoiduda oma ligimestele kurja tegemast. Nii lihtne, aga väga ekslik – saatuslikult ekslik – on arvata, nagu suudaks inimene ise määrata, mis on õige ja hea, ning seda oma jõust valida ja teha.
Arvamus, et inimene ise teab ja otsustab, mis on hea ja mis kuri, on toonud endaga läbi kõigi aegade kaasa lõpmata palju valu ja kannatusi – ning sama lõpmatuna ja lootusetuna see ka jätkub, kui ei sekku keegi või miski väljastpoolt. See ongi pärispatt, hea ja kurja tundmise puust söömine: te arvate (hihii!), et saate Jumala sarnaseks (1Ms 3:5).
Väga ekslik on ka arvamus, et ükskõik, millise religiooniga on tegemist, peaasi, et see teeks inimesed paremaks. Religioon ei saagi inimesi paremaks teha, kui selles nähakse vaid tõekspidamist ja mõtteviisi. Vähemalt kristlik religioon ei seisne hoopiski mitte selles. Kristliku religiooni sisuks ja eesmärgiks ei ole mitte inimese harimine, paremaks muutmine, temast "korraliku inimese" vormimine, vaid inimese täielik uueks saamine, mille eelduseks on senise inimese kadumine, surm ja matmine. Inimene peab Jumala armu läbi uuesti sündima – selleks on seatud püha ristimise sakrament – ja seejärel loomulikult ka kasvama, ent mitte rajanedes oma tublidusele, pühadusele, moraalsusele, korralikkusele või tarkusele, vaid üksnes Kristusele, kes "on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks" (1Kr 1:30).
Kümme käsku algavad inimese jumalasuhte korrastamisega – ja seitse viimast nendest rajanevad ning saavad teostuda üksnes kolme esimese alusel. Ning "käimine koos oma Jumalaga", millest kõneleb prohvet Miika – NB! alandlik käimine koos oma Jumalaga – saab võimalikuks üksnes seeläbi, et Jumal ise tahab "meiega käia" – et Ta on arvanud heaks ja saanud ise üheks meie hulgast, kannatanud ja surnud meie eest ning meid oma ristisurma ja ülestõusmise läbi meist endist, patust, surmast ja kõigest muust, mis meid Temast lahutab ja hukatusse saadab, vabastanud.
Meie ühiskond nõuab religioonilt, eriti kristlikult religioonilt ja kirikult seda, et aidataks kaasa inimeste paremaks muutumisele. Me peame ausalt vastama: see ei ole meie võimuses. Me ei ole olemas selleks. Kirik ei ole selleks loodud, Kristus ei tulnud mitte selleks, et seda maailma ja inimkonda "pisut praavitada", vaid selleks, et kõik vana kaoks ning sünniks midagi täielikult uut. Sest ainult uus inimene, see, kes on hüljanud oma vana loomuse ning rõivastunud uuega (vrd Ef 4:22-24) võib teha, mis on õige, armastada headust ja käia alandlikult koos oma Jumalaga.
Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018
Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee
Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus