• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

20. mail vahistati Riia lennujaamas 20-aastane eesti kodanik, kes üritas tuua üle piiri 290 grammi hašišit. Kaks päeva hiljem tappis noormees ennast politsei eeluurimisisolaatoris.

Samal ajal teatati, et Eesti Vabariigi riigikohtu kriminaalkolleegium jättis muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega tunnistati endine politseinik Vallo Jäärats süüdi suure koguse kokaiini korduvas ebaseaduslikus käitlemises, ebaseaduslikus jälitustegevuses ja altkäemaksu võtmises. Karistuseks määrati talle 4-aastane tingimisi vangistus, kusjuures süüdi mõistmata jäi endine ülemkomissar ametiseisundi kuritarvitamises, sest "süüdistuse tekstis oli jäetud nõuetekohaselt kirjeldamata kuriteoga tekitatud kahju".

Mis oli see, mis sundis 20-aastase noore inimese oma elu lõpetama? Kas hirm karistuse ees? Kui mõtleme tollele kõrgele politseiametnikule määratud karistuse "karmusele", siis tõenäoliselt mitte. Arvatavasti hoopis häbi. Pole küll avalikult teada, aga küllap oli tegemist inimesega, kelle elu oli väliselt kõigiti ontlik ja kes nüüd ei suutnud elada edasi teadmises, et kõik tuleb välja. See tähendab, et ta andis endale aru oma teo kuritegelikkusest ja häbiväärsusest. Võib-olla ka sellest, milliseid kirjeldamatuid kannatusi on ta omakasu nimel valmistanud neile, kes on sattunud narkosõltuvusse. Tema süüd ei tee olematuks ka kahjutunne tema surma pärast, aga ikkagi: ta ei oleks pidanud nõnda lõpetama. Ka tema jaoks oleks olnud olemas lepitus ja lunastus – nii, nagu isegi Juudas Iskariot võiks olla pühakute hulgas, kui tal oleks jätkunud usaldust kummarduda Issanda risti ette ning Tema halastus vastu võtta.

Mis toimub inimese peas ja südames, kes näeb ainsa võimaliku järgmise sammuna oma elus selle elu lõpetamist? Kahjuks ei olnud seal Jumala poole suunatud hüüet, millega alustatakse ülestõusmisaja VII pühapäeva jumalateenistust: "Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!" (Ps 27:7) Kahjuks ei otsi paljud inimesed taolises olukorras mitte Jumala palet (Ps 27:8), vaid midagi, millega oma meeleheitlik kavatsus teoks teha. Kes küll annaks neile jõudu ja julgust loota Issandale: "Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!" (Ps 27:9)

20-aastasel inimesel on tõenäoliselt nii ema kui isa. Vahest just nende ees tundis ta kõige rohkem häbi; just nende võimalikku suhumist kartis ta kõige enam. Oleks ta vaid teadnud, et kui ka ema või isa ta hülgavad, siis Jumal ei jäta teda kunagi (Ps 27:10) – kui ta vaid suudab ennast Tema kätte usaldada.

Kuidas on selle endise ülemkomissariga, kellest kõneleb teisena nimetatud uudis? Ta on eitanud oma süüd ja tal on jätkunud julgust tema kohta langetatud kohtuotsus edasi kaevata. Loodetavasti on ta süütu ja võib elada puhta südametunnistusega. Või kui ta on süüdi, siis loodetavasti mõistab ta kahetseda ning Jumala armu abiga uue inimesena edasi elada. Küll aga näib, et kohtusüsteem distantseerub teadlikult kuritegudele moraalse hinnangu andmisest ning lähtub üksnes kirjatähest ja seaduseparagrahvist – sest muidu ei oleks võimalik, et kõrget politseiametnikku, kes on teinud täpselt vastupidist sellele, mis peaks olema tema kohus, karistatakse vaid tingimisi ja sedastatakse, et ta ei ole kuritarvitanud oma ametiseisundit. Mis siis veel üldse on ametiseisundi kuritarvitamine kui mitte see, et politseinik paneb toime kuriteo?

Pühakiri manitseb meid oma ligimeste üle mitte kohut mõistma. Enda sisse peame aga vaatama küll – ja kui teeme seda tõsiselt ning ausalt, siis võib juhtuda, et meilegi tundub, et viibime väljapääsmatus olukorras, nagu see õnnetu 20-aastane narkokuller. Iseenese hooleks jäetuna olekski meie olukord väljapääsmatu ja lootusetu, siin ei ole vahet ühelgi isikul. Aga samamoodi ei ole vahet ka sellel, et Jumal on oma Pojas, oma armus ja halastuses, kinkinud meile uue lootuse ja väljapääsu. "Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal. Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel!" (Ps 27:7.13-4)

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus