Mõtisklused

Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks. (Mt 6:14-15)

Ühes raadiosaates loeti ette kiri tütrelt, kes oli hiljuti matnud oma isa. Isa, kellega ta ei olnud aastaid suhelnud, kuna too oli talle vähemalt tema arvates ülekohut teinud , nii et pärast üht järjekordset tüli lõi tütar ukse pauguga kinni ja lahkus jäädavalt. Kolis koguni teise linna. Isa püüdis temaga korduvalt ühendust võtta, kuid tütar ei avanud tema kirju ning katkestas tema telefonikõned.

On huvitav jälgida Mäejutluse alguses seisvate õndsakskiitmiste (Mt 5:1-12) sisemist loogikat ning omavahelist järgnevust.

"Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik." Need, kes ei püüa olla Jumala ees midagi, mida nad tegelikult ei ole. Need, kes on valmis Jumalalt vastu võtma midagi, millest nad ei tohiks tegelikult unistadagi – või millest nad sisimas muudkui unistavad, aga ilma igasuguse lootuseta, et see unistus võiks kunagi teoks saada. Iseenesest mitte, nende endi jõust mitte – aga Jumala armust küll. Taevariik.

"Palu Issandat, et Ta võtaks meilt ära need maod!" (4Ms 21:7)

Iraagi inimõigusteministeerium avaldas hiljuti ametlikud andmed, mille kohaselt on alates 2004. aastast Iraagis hukkunud vähemalt 86 000 tsiviilelanikku. Lisaks hukkunuile on ligi 150 000 elanikku saanud haavata. Hukkunute hulgas on teadaolevalt 269 ajakirjanikku, 263 teadlast ja 21 kohtunikku. Rünnaku alla on sattunud üle 300 mošee ning pigi poolsada kirikut. Tuhanded inimesed on pidanud oma kodudest põgenema.

"Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel. Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu." (Am 7:10)

Prohvet Aamos ei arvanud endast kuigi palju. Ta ei arvanud isegi, et ta oleks prohvet: "Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja." (Am 7:14) Ta teadis ainult, et Issand on teda kutsunud ja käskinud tal minna ning Iisraeli rahvale Jumala sõna kuulutada.

Ärge muretsege ühtigi! (Fl 4:6)

Jeesus keelab meil muretseda meie ihu ja hinge pärast. Nii on kirjas Mäejutluses (Mt 6:25-34). Vähemalt oleme harjunud Tema sõnadest just nõnda aru saama – ja seepärast keskendume neid seletada püüdes sellele, kuidas ilma muretsematagi on võimalik hästi elada ja pole vaja millestki puudust tunda. Ehk siis ikkagi ihu ja hinge pärast muretsemisele.

"Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks; nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand." (Mk 2:27-28)

"Teen, mida tahan, ja mida ma teen, see pole kellegi asi!" Aeg-ajalt tuleb selline trotslik mõte südamesse – mitte ainult teismelistel, vaid täitsa täismeestelgi. Miks me peaksime üldse hoolima sellest, mida teised arvavad või ei arva, millest nad hoolivad või millest mitte?