Ustavus Jumala andide kasutamisel on selle pühapäeva teemaks. Pühapäeva piiblilugemised kutsuvad meid Jumalalt saadud ande ustavalt, arukalt ja vastutustundlikult kasutama.
J. Escrivá kirjutab oma raamatus “Tee”: “Millise innukusega tegelevad inimesed oma maiste asjadega: unistades aust, püüeldes rikkuste või sensuaalsuse poole! Mehed ja naised, rikkad ja vaesed, vanad ja keskealised ja lapsedki: kõik ühtviisi! Kui aga sina ja mina asume sama innukalt oma hinge puudutava juurde, ongi meil elav ja tegev usk ning ei leidu takistust, mida me siis oma apostlikus töös ületada ei suudaks.”
Nurjatu mõisavalitseja tänases evangeeliumilugemises jutustatud tähendamissõnas (vt Lk 16:1-9) mõistis, et tal on vähe aega jäänud veel millegi ette võtmiseks enne, kui kõik võimalused temalt ära võetakse. Kas mõistame, et meiegi oleme samas olukorras? Varsti oleme surnud ja siis ei saa me enam midagi teha ega muuta! Täna on see päev ja aeg, et võtta midagi ette ja vaeva näha oma hinge päästmiseks, et saada vastu võetud “igavestesse telkidesse”! Kuni meie käes on annid ja vara – olgu selleks vaimuanded, füüsiline võimekus või materiaalne vara, tuleb meil neid kasutada targasti, sest igaüks meist peab enda kohta Jumalale aru andma (Rm 14:12). “Me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba,” hoiatab püha Paulus (2Kr 5:10) ning Issand Jeesus lisab, et “inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnastki, mis nad on rääkinud” (Mt 12:36).
Olgu meile armuline kõigeväeline Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim. Kohtumiseni kirikus!
