Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)

Uut kirikuaastat alustava advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Ta ei saabunud sinna maiste valitsejate kombel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahukuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimi adventus humiliationis, alandumise advent.

Kirikuaasta esimese pühapäeva piiblitekstid kuulutavad, et Jumal ei ole meist kellestki kaugel. Ta tuleb oma rahva keskele, et kinkida talle uus aeg – pääste aeg. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hoosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üksteisega. Päeva evangeeliumid liidavad advendiaja ja jõulud palmipuudepüha ja ülestõusmispühade sündmustega. Kirikuaasta ülestõusmispühakesksus tõuseb sel viisil esile juba kirikuaasta alguses. Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmisega.

Me palvetame: Issand Jeesus, meie Päästja, alandliku ja vaiksena viid Sina oma kuningriigi võidule ja murrad kurjuse meelevalla. Me ootame Sinu armu ja rahu. Sinu sõna ja sakramendid tugevdagu meid lootuses ka uue kirikuaasta jooksul. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.