RISTIMINE

Ristimine on sakrament, mille kaudu Jumal sünnitab inimese uuesti igaveseks eluks ja inimesest saab Jumala laps ning kiriku liige. Iga ristitud inimene on osaline Kristuse preesterlikus, kuninglikus ja prohvetlikus seisuses.

Ristimise viljad on õigeksmõistmine, hukatusest päästmine ning Jumala pühitseva armu ja Püha Vaimu viljade valamine inimesse.

Ristimine vajutab inimese hingele kadumatu pitseri, seepärast on tegemist ühekordse sakramendiga.

Ristida võib tavaolukorras piiskop, preester või diakon, äärmise vajaduse korral iga kristlane või koguni ka ristimata inimene.

Inimene on soovitav ristida juba imikueas, kuna kõik inimesed on märgistatud pärispatust, mida saab maha pesta vaid ristimisega. Kui inimene on lapsena ristimata, saab teda ristida ka täisealisena.

PIHT EHK MEELEPARANDUS

Pihi- ehk meeleparanduse sakramendi kaudu antakse inimesele Kristuse tõotuse põhjal andeks patud, mis on sooritatud peale ristimist. Seeläbi teostub patukahetseja lepitus Jumala ja kirikuga.

Meeleparanduse sakramendi jagajaks ehk pihiisaks saab olla piiskop või preester, selle vastuvõtjaks iga ristitud inimene, kes suudab teha vahet heal ja kurjal.

Meeleparanduse sakramendi komponentideks on südametunnistuse läbikatsumine ja seeläbi patutunnetusele jõudmine, kahetsus, otsus oma elu parandada, pattude aus tunnistamine vaimulikule ning andeksandmise vastuvõtmine siiras usus ja viimaks pihiisa määratud hüvituse teostamine.

ARMULAUD

Armulaud on osasaamine Kristuse ristiohvrist ning Tema Ihu ja Vere sakramentaalne vastuvõtmine leiva ja veini kujul.

Armulaud on tähtsaim sakrament, kuna selles võetakse vastu armu jagaja ise, Jumala ainusündinud Poeg, meie Õnnistegija Jeesus Kristus.

Armulaud on reaalne osasaamine Jeesuse Kristuse Ihust ja Verest, Tema inimlikkusest ja jumalikkusest leiva ja veini kujul. Kristuse ligiolu armulauas on tõeline, mitte sümboolne, kusjuures nii nagu inimkeha mistahes osas sisaldub inimlik olemus, nii sisaldub ka pühitsetud leiva ja veini mistahes osakeses üks ja seesama Kristuse Ihu, Veri, hing ja jumalikkus tervikuna.

Armulauasakramendi pühitseja on piiskop või preester.

Armulaua anniks on igavese elu vastuvõtmine, Jumala pühitsevast ja andeksandvast armust osasaamine, hinge üleloomuliku elu kinnitamine ja inimese ühendamine Kristusega ning Tema kaudu Jumalaga.

Armulaud on osasaamine Kristuse ohvrist, s.t. ristiohvri veretu uuendamine ehk kaasajastamine. Iga kord, kui osaleme armulaua pühitsemisel, seisame justnagu Kolgatal Kristuse risti all – Tema risti all, kes on kannatanud ja surnud meie eest, et päästa meid patust, surmast ja kurjast ning tuua meile igavene elu ja õndsus. Selle meenutamise läbi saab armulaud ka tänu- ja kiituseohvriks Jumalale, kes on meid nõnda armastanud, et on oma ainusündinud Poja meie eest andnud.

KINNITAMINE EHK KONFIRMATSIOON (LEER)

Kinnitamine ehk konfirmatsioon on talitus, mille kaudu Jumal kinnitab ristitut Püha Vaimu anniga, et ta suudaks anda tunnistust Kristusest ja pidada Tema käske. Konfirmatsioonile eelneb õpetus ehk leer.

Konfirmeerijaks on piiskop või preester, ja seda jagatakse käte pealepanemise ning palve läbi.

ABIELU JA LAULATUS

Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning seadis abielu kui lahutamatu armastusesideme, mis viitab sümboolselt Jumala ja inimkonna vahelisele armastus- ja lepingusuhtele.

Kristik abielu rajaneb abikaasade poolt teineteisele antaval tühistamatul abielutõotusel ning kinnitatakse vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku antud meelevallaga.

Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu.

HAIGETE SALVIMINE

Haigete salvimine on talitus, milles pühitsetud õli ja vaimuliku palvete kaudu antakse haigele või surijale Jumala armu ja – kui see on vajalik tema hingeõndsusele – taastatakse tema ihulik tervis.

Salvimise ja palve kaugemaks eesmärgiks on inimese ettevalmistamine surmaks ja igavikku ning Jumala palge ja kohtu ette astumiseks. Selle talituse kaudu äratab Jumal inimeses usaldust Tema armu ja halastuse, kinnitab teda ning aitab tal võidelda saatana kiusatustega ning kanda julgelt eluraskusi ja haiguse vaevu.

MATUS

Matus on kristlik halastustegu ning õnnistus- ja eestpalvetalitus igavikku kutsutud kristlastele.

Matusetalitus ei saa tagada lahkunu igavest õndsust, ent on oluline selleks, et lahkunu eest palvetada ning julgustada elavaid palves ka oma lahkunute peale mõtlema ja oma elu Jumala tahte kohaselt elama.

ÕNNISTAMIS- JA PÜHITSEMISTALITUSED

Igal inimesel on õigus kõigis oma eluvajadustes ja -olukordades vaimuliku ning kiriku poole pöörduda, et paluda eestpalvet, tuge ja õnnistust. Vajadusel on võimalik saada osa vastavast õnnistus- või pühitsustalitusest (nt kodu õnnistamine vmt).