Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Wülbern.

Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750.

100 aastat hiljem, 10. septembril 1850 tähistati taas suure siseremondi lõppemist: kirikusse paigaldati uus altar ja kantsel. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autoriks oli Hollandist pärit kunstnik van der Kann.

Kevadest kuni sügiseni 1893 ehitati Eliisabeti kirikule uus telliskividest tiibhoone, ühtlasi remonditi vana osa, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Kirik pühitseti uuesti 19. oktoobril 1893. aastal.

Orelirõdu sai oma praeguse kuju aastal 1928 seoses uue oreli ehitamisega.

Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit varasemast Jaani kirikust) ja 1750 (kingitus Eliisabeti kiriku pühitsemise päevaks), peakäigus 1893 - kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluseltsi “Endla” poolt.

Tornikelladest on üks valatud Peterburis aastal 1824, teine aastal 1857.

Kiriku uuele abihoonele pandi nurgakivi 19. oktoobril 1993, hoone valmis ja pühitseti aastal 1995.

Pilte kirikuhoonest on võimalik vaadata siin.