Mis on ja mida annab ristimine?
Ristimine on sakrament, s.t saladuslik usutegu või märk, mis rajaneb Jeesuse seadmisel ja Jumala tõotusel ning vahendab õndsuseks hädavajalikku armu ja õigust.
Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, millega inimene võetakse vastu Jumala riiki ning ta saab kiriku liikmeks. Ristimine on kirikus kõigi teiste talituste ja õiguste eeltingimuseks.
Ristimine on puhtakspesemine patust, nii isiklikest pattudest kui pärispatust. Nagu vesi on välise puhastumise vahend, puhastab veele lisanduv Jumala Sõna, Jumala armu tõotus, inimese sisemiselt.
Ristimine on Püha Vaimu uuendamine - Jumala lapseks saanu vaimne osadus Kristusega ja Tema ihu, kogudusega, ning sellest tulenev abi elada Jumalale meelepäraselt.
Ristimisvesi on universaalne vahend Jumala töö väljendamiseks. Piibli ja teadlaste väitel tekkis elu vees. Me ise koosneme umbes 70% ulatuses veest. Vesi on eluks hädavajalik. Ta langeb taevast elustava vihmana. Ta võib olla märkamatu ja nähtamatu. Ta ühendab kaugusi ja on teeks. Ta on pehme, aga samas tugev. Pehme veenire võib uuristada kõvemagi kivi. Vesi võib meid neelata. Vees on peidus nii elu kui surm. Jumala sõna läbi saab ristimisvesi eluveeks.
Piibli sõnul on ristimine vajalik kõigile. Kõik inimesed on patused ja jäänud ilma Jumala kirkusest. Lihast sündinu on üksnes liha, ent Vaimust sündinu on vaim, kinnitab Piibel.
Keda ristida?
Kuna ristimine nõuab ka kristlikuks eluks vajalikku usku, võib ristida kas täiskasvanuid (alates 15. eluaastast), kes on endale selgeks teinud ja omaks tunnistanud ristiusu põhitõed, või lapsi, kelle puhul on tagatud kristlik kasvatus, s.t vähemalt üks vanematest peab olema ristitud ja konfirmeeritud. Erandina ristitakse lapsi ka eestkostja või hooldaja vastutusel. Soovitav on, et laps ristitaks võimalikult tema elu esimestel kuudel. Lapse toomine ristimisele ja usuline kasvatamine on kristlasest vanema otsene kohustus Jumala ees. Täiskasvanu ristimisele eelneb leeriõpetus ning ristimisega seotakse konfirmatsioon ehk kinnitamine (inimese võtmine täisõiguslikuks koguduseliikmeks).
Lapse ristimise puhul on soovitav leida ristivanemad (vaderid). Vaderiteks võivad olla kiriku täisõiguslikud liikmed. Vaderite kohustuseks on aidata kaasa lapse kristlikule kasvatamisele.
Kes ristib?
Ristimist toimetab kirik. Reeglina ristib koguduse õpetaja (preester). Tema volitusel võib seda teha mõni teine vaimulik või kiriku liige. Surmaohu korral on igal kristlasel õigus läbi viia nn hädaristimine. Hädaristimisest tuleb koheselt teatada koguduse õpetajale, kes kinnitab hädaristimise vastavalt kiriku korrale.
Kus ja kuidas ristida?
Üldreeglina ristitakse kirikus või kabelis, ent ristimist on võimalik läbi viia ka kodus või looduses. Ristida võib pühapäevasel jumalateenistusel või erilisel ristimisjumalateenistusel. Kuna ristimine on vastuvõtmine kiriku osadusse, on jumalateenistus selleks eriti sobiv koht, kuid vastavalt vajadusele võib ristida ka individuaalsel ristimistalitusel.
Kuidas toimida ristimissoovi puhul?
Ristimissoovi puhul tuleb võtta ühendust kohaliku koguduse õpetaja või kantseleiga. Lapse ristimisel on soovitav võtta kaasa sünnitunnistus, et ristitava andmed saaks koheselt kirja panna. Vaimulikult tuleks küsida julgesti kõige kohta, mis puudutab ristimist, ristimise korda, tähendust ja usku, mida ristimine väljendab. Soov ristida on Piibli põhjal alati ka Jumala enda kutse. Seda ei maksa lükata ei tagasi ega edasi, kuna see on Jumala armastuse kutse, mis toob meile Tema armu, õnnistuse, ligiolu, päästmise ja igavese elu.
Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018
Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee
Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus