2. Timoteosele 4:1-8

Mu armas,  ma vannutan sind Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, kes tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle, ning Tema ilmumise ja Tema kuningriigi nimel: kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega. Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu, ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole. Aga sina ole igati kaine, kannata kurja, tee evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma hoolekandetööd! Sest mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad Tema ilmumist.

Graduale Psalm 37:30-31; Jeesus Siiraki 45:7

Õige suu kõneleb tarkust ja tema keel räägib õigust;
tema Jumala Seadus on tema südames, tema sammud ei kõigu.

Halleluuja. Halleluuja.
Issand armastas teda, rõõmustas teda iluehtega ja pani temale selga aukuue.
Halleluuja.

Matteuse 5:13-19

Neil päevil ütles Jeesus oma jüngritele: Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas. Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.

JÄTKUV LUGEMINE

Nehemja 2:1-8

Niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees vein; mina tõin veini ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb, siis kuningas ütles mulle: Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus. Siis ma kartsin üliväga ja ütlesin kuningale: Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud? Siis küsis kuningas minult: Mida sa nüüd soovid? Aga mina palusin taeva Jumalat ja ütlesin kuningale: Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale, mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada! Siis kuningas, kelle kõrval istus kuninganna, küsis minult: Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled? Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind. Ja ma ütlesin kuningale: Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teisel pool Frati jõge, et nad laseksid mu läbi, kuni ma jõuan Juudamaale, nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun. Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.

Graduale Psalm 137:1-6

Kuidas ma saaksin sind unustada, Jeruusalemm!
Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu
ja meie piinajad rõõmulaule: Laulge meile Siioni laule!*
Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks,
kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
Kuidas ma saaksin sind unustada, Jeruusalemm!

Hüüd enne Evangeeliumi Filiplastele 3:8-9

Halleluuja. Halleluuja.
Ma olen minetanud kõik, et saada kasuks Kristust ja mind leitaks Tema seest.
Halleluuja.

Luuka 9:57-62

Neil päevil, kui Jeesus oli koos oma jüngritega teel, ütles keegi Jeesusele: Ma tahan Sulle järgneda, kuhu Sa iganes läheksid! Ja Jeesus ütles talle: Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna. Teisele Ta ütles: Järgne mulle! Aga see ütles: Luba mul enne minna matma oma isa! Ent Tema ütles talle: Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki! Aga ka üks teine ütles: Issand, ma tahan Sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on! Aga Jeesus ütles: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!

• Prev
• Next