VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

1. Tessalooniklastele 1:2-10

Vennad, me täname alati Jumalat teie kõikide eest, meenutades teid oma palvetes, alatasa meelde tuletades teie teokat usku ja töökat armastust ning vastupidavat lootust meie Issanda Jeesuse Kristuse peale Jumala ja meie Isa palge ees. Me teame, et teie, Jumalale armsad vennad, olete valitud, sest meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud palja sõnana, vaid ka väes ja Pühas Vaimus ning täieliku veendumusega. Te ju teate ise, missugused me olime teie juures teie heaks. Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat, kui te rohkest viletsusest hoolimata sõna vastu võtsite Püha Vaimu rõõmuga, nii et te olete saanud eeskujuks kõigile usklikele  Makedoonias ja Ahhaias. Sest teie juurest on Issanda sõna kostnud mitte üksnes Makedooniasse ja Ahhaiasse, vaid kõikidesse paikadesse on levinud teated teie usust Jumalasse, nii et meil pole vaja enam midagi rääkida. Nad ju ise teatavad, kuidas te meid vastu võtsite ning kuidas te olete ebajumalaist pöördunud Jumala poole, teenima elavat ja tõelist Jumalat ning ootama taevast Tema Poega Jeesust, kelle Ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast.

Graduale Psalm 44:8-9; 130:1-2

Sina, Issand, oled andnud meile võidu meie rõhujate üle ning oled saatnud häbisse meie vihamehed.
Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame Su nime tänada igavesti.

Halleluuja. Halleluuja.
Põhjatuist sügavusist hüüan ma Sinu poole, Issand! Issand, kuule minu palvet!
Halleluuja.

Matteuse 13:31-35

Neil päevil rääkis Jeesus rahvale selle tähendamissõna: Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel. – Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema. – Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades, ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi, et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.

UUS LUGEMISKAVA

Taanieli 12:1-3

Sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab sinu rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal päästetakse sinu rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud. Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad – ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks. Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.

Graduale Psalm 16:1-2.5.8.9-11

Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika Sinu juures!
Issand on mu põllu- ja mu karikaosa; Sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest Tema on mu paremal pool.
Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada.
Sest Sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist.
Ma ütlesin Issandale: Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma Sinuta!
Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees,
meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.
Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika Sinu juures!

Heebrealastele 10:11-14.18

Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele, nüüd ainult oodates, kuni Ta vaenlased pannakse Tema jalajäriks. Sest üheainsa ohvriga on Ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks. Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.

Hüüd enne Evangeeliumi Luuka 21:36

Halleluuja. Halleluuja.
Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised seisma Inimese Poja ees!
Halleluuja.

Markuse 13:24-32

Neil päevil ütles Jeesus oma jüngritele: Neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega. Ja siis Ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni. Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal – nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et Tema on lähedal, ukse taga. Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi! Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.

• Prev
• Next