Jeesus Siiraki tarkuseraamat 44-45 valikuliselt

Vaata, see on suur ülempreester, kes oma eluajal meeldis Issandale ja leiti olevat täiesti õige, viha ajal sai ta lunahinnaks. Ei leidu temaga sarnast, ta pidas kinni Kõigekõrgema Seadusest ja astus Temaga lepingusse. Ta kinnitas temaga lepingu ja talle on vandega kinnitatud, et rahvaid õnnistatakse tema soo nimel, et ta tehakse paljuks, et ta järeltulijad tõstetakse kõrgele nagu taevatähed. Nõnda on kinnitatud õnnistus ja leping, mis jääb tema pea peale. Issand märkis ta oma õnnistusega ja andis talle pärandi. Ja Issand laskis temast tõusta õnnistatud mehe, kes leidis armu kogu elava silmis, armas Jumalale ja inimestele. Ta seadis tema au poolest võrdseks pühakutega ja vaenlaste hirmuks tegi tema suureks. Tema sõna läbi laskis ta sündida imetegusid, Ta austas teda kuningate ees, andis temale käsud oma rahva jaoks ja näitas talle oma auhiilgust. Ta tegi temaga igavese lepingu ja andis temale rahva preestriameti, et ta teeniks Issandat, oleks preestriks ja õnnistaks Tema rahvast Tema nimel; tooma Issandale ohvrit: suitsutusohvrit ja healõhnalist mälestusohvrit lepituseks oma rahva eest.

Graduale Jeesus Siiraki tarkuseraamat 44:16.20; Psalm 110:4

Vaata, see on ülempreester, kes oli oma elupäevil Jumala meele järgi!
Ei ole leitud tema sarnast Kõigekõrgema Seaduse pidamisel.

Halleluuja. Halleluuja.
Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!
Halleluuja.

Markuse 11:22-24

Neil päevil ütles Jeesus oma jüngritele vastates: Olgu teil usku Jumalasse! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: Kerki ja kukuta end merre!, ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle! Seepärast ma ütlen teile: kõike, mida te iganes palves endale palute  uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!

JÄTKUV LUGEMINE

2. Makkabite 6:18-31

Neil päevil sunniti Eleasarit, ühte tähtsamaist kirjatundjaist, juba elatanud ja väga auväärse olekuga meest, avama suud ja sööma sealiha. Tema aga tahtis pigem auga surra kui häbiga elada ja läks vabatahtlikult piinapingile, olles enne liha välja sülitanud, nõnda nagu tuleb käituda kõigil, kes kindlalt hoiduvad maitsmast keelatut, isegi kui eluarmastus käsiks teha teisiti. Aga need, kes olid pandud valvama Seaduse vastast ohvrisöömaaega, tundsid meest juba vanast ajast, viisid ta kõrvale ja andsid temale nõu lasta tuua liha, mida ta tohtis süüa ja mida ta ise valmistaks, seejuures teeseldes, et ta sööb kuninga poolt kästud ohvriliha. Nõnda tehes pääseks ta surmast ja nende vana sõpruse tõttu saaks inimliku kohtlemise osaliseks. Tema tegi siiski hea otsuse, väärika oma elueale ja aastate rohkusele, auga halliks läinud juustele ja vooruslikule eluviisile noorusest alates, ning veelgi rohkem – püha ja Jumala antud seaduse pärast, ja ta kuulutas otsekohe üteldes, et teda saadetagu surma: Meie elueale ei ole ju sünnis silmakirjatseda, et paljud nooremad ei arvaks: üheksakümneaastane Eleasar on läinud paganausku! Minu teesklemine ja võimalus elada veel üürikest aega eksitaks neid, ja mina tõmbaksin jõleda teo ning häbi oma vana ea peale. Sest kuigi ma praegu võiksin pääseda inimeste kättemaksust, ei saaks ma ometi põgeneda Kõigeväelise käest ei elavana ega surnuna. Seepärast tahan ma nüüd mehiselt elust lahkuda ja ennast näidata kõrge eluea väärilisena, jättes noortele õilsa eeskuju, kuidas julgelt ja vapralt minna heasse surma auväärse ja püha Seaduse pärast. Seda ütelnud, läks ta otsekohe piinapingile. Aga nüüd muutus tema äraviijate olek öeldud sõnade pärast äsjasest heatahtlikkusest vaenulikkuseks, kuna nad pidasid seda hullumeelsuseks. Kui ta siis hoopide all oli hinge heitmas, ohkas ta ja ütles: Issandal, kellel on püha tarkus, on teada, et mina, kuigi oleksin võinud pääseda surmast, kannatan nüüd hirmsaid valusid ihus, kui mind piitsutatakse, aga oma hinges ma talun seda hea meelega, sest ma kardan Jumalat! Ja nõnda ta suri, jättes oma surmaga mitte ainult noortele, vaid ka rahva enamikule õilsa eeskuju ja mehisuse mälestuse.

Graduale Psalm 3:2-7

Issand, ma ärkan ja Sina toetad mind!
Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
Paljud ütlevad mu hingele: Ei ole temal päästet Jumalas!
Aga Sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, Sa tõstad mu pea üles.
Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja Ta vastab minule oma pühalt mäelt.
Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.
Issand, ma ärkan ja Sina toetad mind!

Hüüd enne Evangeeliumi 1. Johannese 4:10

Halleluuja. Halleluuja.
Jumal on meid armastanud ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.
Halleluuja.

Luuka 19:1-10

Neil päevil, kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks Ta sealt läbi. Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas. Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu. Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et Teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas Ta üles ja ütles temale: Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!" Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu. Ja seda nähes nurisesid kõik: Ta on patuse mehe juurde öömajale läinud! Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi. Aga Jeesus ütles talle: Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg. Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.

• Prev
• Next