đż SUURIM KĂSK đż
TĂ€na on kirikuaastas 19. pĂŒhapĂ€ev pĂ€rast nelipĂŒha, mille teema on âSuurim kĂ€skâ. PĂ€eva juhtsalm juhatab meid selle teema sĂŒdamesse: âSee kĂ€sk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.â (1Jh 4:21)
Kui kirjatundja kĂŒsib Jeesuselt kĂ”ige tĂ€htsama kĂ€su kohta, algab vastus sĂ”naga âKuule!â (Mk 12:28â34). Enne kui tuleb jutt meie armastusest ja tegudest, kutsub Kristus meid kuulama Jumalat. Keset uudiseid, sĂ”numeid ja igapĂ€evast rahutust vajame vaikset hetke, mil me ei rÀÀgi ĂŒksnes ise, vaid laseme Jumala sĂ”nal end kĂ”netada. Tema ees ei pea me midagi etendama: vĂ”ime tulla sellistena, nagu oleme.
âIssand, meie Jumal, on ainus Issand,â ĂŒtleb Jeesus. Meie elu vĂ”ib seevastu olla killustunud: mĂ”istus teab ĂŒht, sĂŒda tahab teist ja teod lĂ€hevad kolmandat teed. Jumal ei taha jÀÀda ĂŒheks eluvaldkonnaks töö, pere ja muude tegemiste kĂ”rval. Tema on kese, kelle ĂŒmber kogu meie elu vĂ”ib leida oma Ă”ige koha. SeepĂ€rast kutsub Jeesus meid armastama Jumalat kogu sĂŒdame, hinge, mĂ”istuse ja jĂ”uga.
See armastus puudutab ka meie kavatsusi. Kas teeksime head ka siis, kui keegi sellest teada ei saaks ega meid tĂ€naks? Kas otsime Jumalat tema enda pĂ€rast vĂ”i ĂŒksnes selleks, et ta tĂ€idaks meie soovid? Jumala ette vĂ”ime tuua kĂ”ik oma mured, kuid suhe temaga ei ole tehing. Ta on meid Kristuses armastanud enne, kui meie oleme osanud talle vastata. Meie armastus kasvab sellest kingitud armust.
Jeesus seob Jumala armastamise lahutamatult ligimesearmastusega. Ligimene on konkreetne inimene meie kÔrval: laps, vananev vanem, töökaaslane vÔi kogudusekaaslane. Vahel on ta inimene, kellega on raske vÔi kelle arvamus meid Àrritab. On lihtne armastada inimkonda, palju raskem seda inimest, kes vajab praegu meie aega ja kannatlikkust. Palve ja jumalateenistus kannavad vilja selles, kuidas me teda kohtleme.
Armastus ei tÀhenda kurjuse heakskiitmist ega kaitsetu inimese kaitsmisest loobumist. Kurjale tuleb vastu seista ja tÔde tuleb nimetada tÔeks. Ometi ei lakka ka meie vastane olemast Jumala loodu. Me ei tohi lasta vihal muuta end selle kurjuse sarnaseks, mille vastu vÔitleme. Ka erimeelsuses jÀÀb teise inimese vÀÀrikus alles.
Kirjatundjale, kes Jeesuse vastust mĂ”istab, ĂŒtleb Jeesus: âSa ei ole kaugel Jumala riigist.â See tunnustus kutsub ka meid edasi: teadmine vajab kohta meie elus. Piht aitab lĂ”petada teiste sĂŒĂŒdistamise ja tunnistada Jumala ees omaenda pattu. Seal ei jÀÀ me oma puudulikkusega ĂŒksi, vaid vĂ”tame vastu Kristuse andeksandmise. Kes on ise armu saanud, vĂ”ib Ă”ppida olema armuline ka teiste vastu.
NĂ”nda kogub Kristus meie killustunud elu tervikuks. Tema armastus saab nĂ€htavaks kĂ€tes, mis aitavad, sĂ”nades, mis lohutavad, ja vaikuses, mis kuulab. Me ei pea ootama, kuni oleme veatud. VĂ”ime juba tĂ€na kuulata Jumala sĂ”na ja astuda ĂŒhe konkreetse sammu ligimese poole. Suurim kĂ€sk ei jÀÀ siis ĂŒksnes teadmiseks, vaid hakkab kujundama kogu meie elu.
Tere tulemast missale kell 10 Eliisabeti kirikusse. JĂ€rgneb ka kohvilaud.
Palvetame: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil kĂ€skinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu kĂ€suseadust tĂ€ita. Aita meil Sinu kĂ€skude jĂ€rgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga PĂŒha Vaimu ĂŒhtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen.



