🌿 SUURIM KÄSK 🌿
Täna on kirikuaastas 19. pühapäev pärast nelipüha, mille teema on „Suurim käsk”. Päeva juhtsalm juhatab meid selle teema südamesse: „See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.” (1Jh 4:21)
Kui kirjatundja küsib Jeesuselt kõige tähtsama käsu kohta, algab vastus sõnaga „Kuule!” (Mk 12:28–34). Enne kui tuleb jutt meie armastusest ja tegudest, kutsub Kristus meid kuulama Jumalat. Keset uudiseid, sõnumeid ja igapäevast rahutust vajame vaikset hetke, mil me ei räägi üksnes ise, vaid laseme Jumala sõnal end kõnetada. Tema ees ei pea me midagi etendama: võime tulla sellistena, nagu oleme.
„Issand, meie Jumal, on ainus Issand,” ütleb Jeesus. Meie elu võib seevastu olla killustunud: mõistus teab üht, süda tahab teist ja teod lähevad kolmandat teed. Jumal ei taha jääda üheks eluvaldkonnaks töö, pere ja muude tegemiste kõrval. Tema on kese, kelle ümber kogu meie elu võib leida oma õige koha. Seepärast kutsub Jeesus meid armastama Jumalat kogu südame, hinge, mõistuse ja jõuga.
See armastus puudutab ka meie kavatsusi. Kas teeksime head ka siis, kui keegi sellest teada ei saaks ega meid tänaks? Kas otsime Jumalat tema enda pärast või üksnes selleks, et ta täidaks meie soovid? Jumala ette võime tuua kõik oma mured, kuid suhe temaga ei ole tehing. Ta on meid Kristuses armastanud enne, kui meie oleme osanud talle vastata. Meie armastus kasvab sellest kingitud armust.
Jeesus seob Jumala armastamise lahutamatult ligimesearmastusega. Ligimene on konkreetne inimene meie kõrval: laps, vananev vanem, töökaaslane või kogudusekaaslane. Vahel on ta inimene, kellega on raske või kelle arvamus meid ärritab. On lihtne armastada inimkonda, palju raskem seda inimest, kes vajab praegu meie aega ja kannatlikkust. Palve ja jumalateenistus kannavad vilja selles, kuidas me teda kohtleme.
Armastus ei tähenda kurjuse heakskiitmist ega kaitsetu inimese kaitsmisest loobumist. Kurjale tuleb vastu seista ja tõde tuleb nimetada tõeks. Ometi ei lakka ka meie vastane olemast Jumala loodu. Me ei tohi lasta vihal muuta end selle kurjuse sarnaseks, mille vastu võitleme. Ka erimeelsuses jääb teise inimese väärikus alles.
Kirjatundjale, kes Jeesuse vastust mõistab, ütleb Jeesus: „Sa ei ole kaugel Jumala riigist.” See tunnustus kutsub ka meid edasi: teadmine vajab kohta meie elus. Piht aitab lõpetada teiste süüdistamise ja tunnistada Jumala ees omaenda pattu. Seal ei jää me oma puudulikkusega üksi, vaid võtame vastu Kristuse andeksandmise. Kes on ise armu saanud, võib õppida olema armuline ka teiste vastu.
Nõnda kogub Kristus meie killustunud elu tervikuks. Tema armastus saab nähtavaks kätes, mis aitavad, sõnades, mis lohutavad, ja vaikuses, mis kuulab. Me ei pea ootama, kuni oleme veatud. Võime juba täna kuulata Jumala sõna ja astuda ühe konkreetse sammu ligimese poole. Suurim käsk ei jää siis üksnes teadmiseks, vaid hakkab kujundama kogu meie elu.
Tere tulemast missale kell 10 Eliisabeti kirikusse. Järgneb ka kohvilaud.
Palvetame: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil käskinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu käsuseadust täita. Aita meil Sinu käskude järgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen.
