Elu koguduse liikmena

Mida tähendab olla koguduse liige?

Kristlaseks saadakse ristimisel, kristlasena kasvatakse Jumalat usaldades koguduse osaduses. Palve, jumalateenistustel osalemine ja ligimese teenimine kuuluvad kristliku elu juurde.

Leer ehk konfirmatsioon kinnitab ristitu täieõiguslikuks kirikuliikmeks. Loe leerist lähemalt.

Koguduseliikmena on sul õigus

• osaleda armulaual; ristitud laps võib armulauda vastu võtta vanema või hooldaja eestkostel kokkuleppel vaimulikuga, kui teda on õpetatud mõistma armulaua tähendust;
• käia pihil;
• saada osa kiriklikest talitustest, näiteks laulatuse, haige võidmise, kodu õnnistamise ja matuse talitusest;
• lasta oma lapsed ristida ning olla ristivanemaks;
• paluda koguduse eestpalvet jumalateenistusel või eraviisiliselt;
• kutsuda vaimulik külla, kui tunned selleks vajadust ega saa ise kirikusse tulla;
• paluda koguduselt materiaalset abi;
• valida ja kandideerida koguduse ning üldkiriku juhtorganitesse;
• saada kiriklikult maetud ning osa saada igavese elu tõotusest.

Koguduseliikmena oled kutsutud

• elama Jeesuse Kristuse jüngrina ja Jumala lapsena;
• osalema pühapäevastel missadel ja suurematel kirikupühadel;
• palvetama koguduse, selle liikmete ja vaimulike ning kõigi inimeste eest;
• toetama vaimulikult ning vajadusel materiaalselt oma ligimesi;
• toetama annetusega Jumalariigi tööd oma võimaluste järgi. Mõned annavad kümnist ehk 10% sissetulekust, teised muu neile sobiva summa. (Vt ka: Anneta!)

Kuidas jumalateenistusel osaleda?

• Tule võimaluse korral õigeks ajaks. Ka hilinejad on teretulnud; kui pead teenistuse ajal liikuma või varem lahkuma, tee seda vaikselt ja võimaluse korral koguduselaulu ajal, mitte palve ajal.
• Lülita mobiiltelefon välja või hääletule režiimile. Pildistamiseks küsi enne luba.
• Riietu väärikalt ja mugavalt. Mehed võtavad kirikus mütsi peast.
• Võta ukse juurest lauluraamat või laululeht. Jumalateenistuse kord on missalehel; tagasta lauluraamat pärast teenistust.
• Palvete, kiituslaulu, evangeeliumilugemise, usutunnistuse, armulaualiturgia ja õnnistamise ajal tavaliselt seistakse. Patutunnistuse ning armulaua pühitsemise ajal võib ka põlvitada.
• Armulauda võtavad vastu konfirmeeritud kirikuliikmed ja nendega koos olevad ristitud lapsed, keda on õpetatud armulaua olemust mõistma. Kui soovid õnnistust, tule teistega altarile ja aseta parem käsi rinnale.
• Eestpalve või mälestamise soovi korral pöördu enne teenistust vaimuliku poole või koguduse kantseleisse. Pikema vestluse jaoks lepi vaimulikuga aeg kokku nädala sees.
• Kontserdil on plaksutamine kohane kavaterviku lõpus; pärast palvet, kirikuhümni ja palvelaule ei plaksutata.
• Lapsed on kirikus teretulnud. Vanemate ülesanne on aidata neil kirikus käitumist õppida.

Palve ja koguduse osadus

Palve, näiteks hommiku-, õhtu- ja söögipalve, ning harjumus jumalateenistustel osaleda on iga kristlase elus olulised. Vaata tähtsamaid palveid.

Liikmesus kiriku korra järgi

Kiriku liikmeks saadakse ristimises: EELK liikmed on need, kes on ristimise kaudu või muul kirikuseadustikus kirjeldatud viisil kiriku liikmeks vastu võetud (põhikiri § 7). Iga liige kuulub ühtlasi ühte kogudusse — sellesse, kus ta on ristitud või mille liikmeks koguduse õpetaja on ta avalduse põhjal vastu võtnud (põhikiri § 8). Liikmesust tõendab sissekanne koguduse ristimisraamatus; kui sissekanne puudub, siis ristimistunnistus või muu ristimist tõendav dokument (kirikuseadustik § 40).

Alla 15-aastane laps ristitakse vanemate või eestkostja loal ja tema kogudusse kuuluvuse üle otsustavad vanemad. Alates 15. eluaastast otsustab inimene ise, millise EELK koguduse liige ta on (kirikuseadustik § 39 ja § 45).

Täieõiguslik liikmesus algab konfirmatsioonist: õigus jumalateenistustest ja kiriklikest talitustest osa saada ning kiriku tegevuses osaleda on ristitud ja konfirmeeritud kirikuliikmel. Sama säte sõnastab ka kohustuse — elada ristimisel ja konfirmatsioonil antud tõotuste kohaselt kristlikku elu, osa saada sõnast ja sakramendist ning täita oma kohustused koguduse ees, sealhulgas toetada koguduse tegevust materiaalselt või vabatahtliku tööga (kirikuseadustik § 43, põhikiri § 7¹).

Täiskogu, hääleõigus ja kandideerimine

Koguduse juhtimisorganid on täiskogu, nõukogu ja juhatus (põhikiri § 49). Täiskogusse kuuluvad kõik konfirmeeritud koguduse liikmed, kes eelmisel või jooksval kalendriaastal on käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu või teinud liikmeannetuse ja kelle õigusi ei ole kirikukari korras piiratud (põhikiri § 51).

Koguduse nõukogu valimistel saab hääletada ja kandideerida vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige, kes vastab neilesamadele tingimustele (kirikuseadustik § 203 ja § 208). Nõukogu valitakse neljaks aastaks ning nõukogu valib omakorda koguduse juhatuse (põhikiri § 54 ja § 57). Praegused nõukogu ja juhatuse liikmed on kirjas lehel Kontakt.

Täiskogu liikmete nimekiri koostatakse hiljemalt neli nädalat enne valimisi ja sellega on õigus tutvuda kõigil koguduse liikmetel. Kui koguduses ei ole andmeid sinu armulaual käimise kohta, piisab nimekirja kandmiseks sinu suulisest või kirjalikust kinnitusest. Kui sind ei ole nimekirja kantud, saad pöörduda kaebusega koguduse juhatuse poole (kirikuseadustik § 212).

Liikmeannetus

Koguduse toetamine ei ole kirikukorra järgi vaba valik, vaid liikme kohustus: liige toetab koguduse tegevust materiaalselt või vabatahtliku tööga (põhikiri § 7¹ lg 2). Meie koguduses on soovituslik liikmeannetus vähemalt 1% sissetulekust; paljud annavad kümnist ehk 10% või muu neile sobiva summa. Liikmeannetuse tasumine eelmisel või jooksval kalendriaastal on ühtlasi täiskogusse kuulumise ja hääleõiguse eeldus. (Vt Anneta!)

Kogudust vahetades, lahkudes ja tagasi tulles

• Teise EELK kogudusse astumiseks esita kirjalik avaldus selle koguduse õpetajale, kelle liikmeks soovid saada; vastuvõtmise otsustab õpetaja kuu aja jooksul kirikutähe saabumisel (kirikuseadustik § 46).
• Talitust teises koguduses — näiteks konfirmatsiooni, laulatust või lapse ristimist — võib sealne õpetaja toimetada pärast kirikutähe saamist (kirikuseadustik § 47).
• Teisest kirikust EELK-sse tulles esita kirjalik avaldus; vajaduse korral eelneb leerikursus või EELK õpetuse aluste ja kirikukorra tutvustamine (kirikuseadustik § 41).
• EELK-st väljaastumisest teatab koguduse liige kirjalikult koguduse õpetajale (põhikiri § 9).
• Tagasi tulles esita avaldus selle koguduse õpetajale, mille liikmeks soovid astuda; liikmesus taastub sissekandega koguduse liikmete registrisse (kirikuseadustik § 42).

Selle jaotise aluseks on EELK põhikiri (2023) ja EELK kirikuseadustik (2026). Kahtluse korral kehtib nende dokumentide sõnastus, mitte siinne kokkuvõte.

↑ Tagasi lehe algusesse