Kord ..., kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud. (1Sm 3:2-3)

Teatavasti on kuu palju tähtsam ja vajalikum kui päike, kuna kuu paistab öösel pimedas, päike aga päeval, mil on niigi valge.

Kui tänapäeval öeldakse, et "lamp ei olnud veel kustunud" (tegelikult tuleks selles kohas heebrea keelest tõlkida: "Lampi ei olnud veel kustutatud." - nagu meie esimeses piiblitõlkes: "Jummala lamp es olle veel ärrakustutud."), siis peetakse vist enamasti silmas hilisõhtut enne magamaminekut. Kui jõuab magamise aeg, kustutatakse tuli ja inimesed poevad teki alla. Meie piibliloos on aga tegemist hoopis koidueelse ajaga, sest lambid süüdati templis õhtul ja kustutati hommikul (2Ms 27:20-21; 30:7-8; 3Ms 24:2-4).

Õigupoolest pidanuks lampidega tegelema preester, ent Saamueli loo kontekstist võime järeldada, et vana Eeli oli selle ülesande veeretanud (vabandust, delegeerinud) Saamuelile. Võib-olla oma kõrge ea tõttu, võib-olla aga seetõttu, et ta pidas ennast üleüldse üheks kõrgeks tegelaseks ja liiga auväärseks, et tegeleda millegi nii madala ja igapäevasega nagu lampide korraldamine.

Eeli nimi peakski tähendama "ülendatu" - aga nagu tema eluots meile tunnistab, ei pruukinud tema ülendajaks olla mitte niivõrd Jumal, kuivõrd tema ise (vt 1Sm 4:18; vrd 1Sm 2:7 ja Mt 23:12).

Teatud kombel viitab ka Saamueli nimi ülendamisele - tõelisele ülendamisele Jumala poolt. Kuigi seda nime on sageli tõlgitud kui "Jumal on kuulnud" või "[keegi, keda] Jumal on kuulnud" või - tundub küll, et vägagi kaudselt, ehkki seda tõlgendusviisi toetab ka meie viimases piiblitõlkes olev 1Sm 1:20 märkus - "Jumalalt palutu", näib õigemaks tõlkeks olevat pigem "Jumala nimi" või "Tema nimi on Jumal" või "[see, kelle üle on nimetatud] Jumala nimi".

Niisiis on vastandina sellele, kes ennast ise ülendab (meie loo puhul võrdlusena Eeli, "ülendatu"), tõeliselt ülendatud see, kelle üle on nimetatud Jumala nimi või kes teeb kõike Jumala nimel või Jumala nime auks. Ja mis muidugi äärmiselt tähtis: kes on valmis kuulma ja tähele panema, mida Jumal temalt tahab ja talle ütleb.

On tähelepanuväärne - aga võib-olla koguni iseloomulik - et Jumala hääl kostab tihtipeale justnimelt nendesamade kõige lihtsamate ja igapäevaste toimetuste keskel, lausa tuleb esile just neist, jättes tumma ja kinnise taeva alla need, kes üritavad Jumalat ja Tema häält otsida kõrgelt või sügavalt.

Nii on näiteks prohvet Jesaja ettekuulutuses Kristuse sünni kohta (Js 7:10-14): alguses ärgitatakse küll nõutama tunnustähte maa alt või taevast, ent viimaks seatakse meie ette vaid lihtne Naatsareti neitsi, kes koos oma Pojaga on tänapäevani languseks ja tõusuks paljudele (Lk 2:34; vrd ka Ilm 12).

Tõenäoliselt oli just Saamueli ülesandeks lampide ülesseadmine, süütamine, kustutamine ja korraldamine Jumala templis. Just seal, puutudes pidevalt kokku valguse ja pimeduse saladusliku vaheldumisega, kohtas ta valguse Loojat - Teda, kes on ise Valgus.

Just seal, kus on meie elu kõige lihtsamad ja tavalisemad asjatoimetused, peaks meil olema kõige lihtsam ja tavalisem kohata oma Issandat. Kui me vaid oleme valmis laskma enda üle nimetada Tema nime (nime, milleks on Immaanuel - Jumal on meiega). Kui me vaid oleme valmis elama ja töötama Tema nimel ning Tema nime auks: "Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus. Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." (Rm 12:1-2)

Räägi, Issand, sest Su sulane kuuleb!

• Prev
• Next