Liiga sageli tabab meid sõnum mõne noore inimese lahkumisest. Näiteks 19-aastase poisi kohta, kes hukkus liiklusõnnetuses. Või 27-aastase noormehe kohta, kes sai surma tööõnnetusel.

Surm on kohutav. Eriti lapse või noore inimese surm. Vana inimese puhul me oskame sellega vähemalt arvestada, ja nii on see kergem - nõnda me vähemalt ütleme.

Aga tegelikult ei ole vana inimese surm sugugi vähem kohutav - sest ka see tähendab inimese lõppu, kõige kaotamist, täielikku hävingut ja kadu.

Tähendaks, kui Jumal ei oleks meid oma Poja ristikannatuste, surma ja ülestõusmise läbi surmast päästnud. Jumal ei ole meid vabastanud praeguse elu lõppemise paratamatusest, aga Ta on teinud selle lõpu uueks alguseks. Ta on meid vabastanud surma ahelatest, surma lõplikkusest.

Sellegipoolest on surm kohutav, sest see ei ole loomulik. See on ebaloomulik, surm on loomuvastane. Pühakiri ütleb, et "Jumal ei ole teinud surma ega tunne rõõmu elavate hukkumisest" (Trk 1:13). Jumal on elu, Tema juures on elu ja Ta on loonud elu. Ta on ka meid loonud eluks.

See kehtib nii vana kui noore inimese puhul. Nii vana kui noore puhul kehtib surma kohutavus ja samal ajal ka Jumala armu ning tahte imeline tõotus: "Mina elan ja ka teie peate elama!" (Jh 14:19)

See "peate elama" ei tähenda aga mitte ainult tulevikutõotust, vaid omal kombel - Jeesuse muude sõnade kontekstis - ka kohustust, ülesannet, mis on antud meile siin elus. Jumala esimene käsk inimestele oli: "Minge ja kandke vilja!" (vrd 1Ms 1:28) Ja see kehtib nii noore kui vana puhul.

Sõltumata sellest, kui palju aega meile kellelegi on antud - ja päris täpselt ei tea seda meist mitte keegi! - on Jumal meie kätte usaldanud aja, jõu ja võimed, talendid, mille abil meie elu peab vilja kandma. Selleks, et Ta võiks meile kohtumise päeval (ja ärgem unustagem, see on ka kohtupäev, Hb 9:27) öelda: "Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mina oma isanda rõõmupeole!" (Mt 25:21)

Kui Jumal võib kellelegi nõnda öelda, siis ... siis on kergem vastu võtta ka teadet väga noore inimese lahkumisest. Kergem, aga kindlasti mitte kerge.

• Prev
• Next