John Steinbecki raamatus "Karbitänav" ütleb Doktor: "Ma arvan, et kõik, mis inimese suust välja tuleb, on mürgine."

Võib arvata, et siin on otsene viide Jeesuse sõnadele Evangeeliumis: "Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest." (Mt 15:11)

Siiski on Jeesuse ja Doktori sõnadel oluline vahe, sest kuigi mõlemad mõistavad nende sõnadega inimeste üle kohut (või vähemalt langetavad igati õiglase hinnangu), on ühel puhul tegemist küünilise ja resigneerunud konstateeringuga, mis välistab igasuguse lootuse, et asjad võiksid olla või minna ka kuidagi paremini, teisel puhul aga justnimelt taolist lootust äratava juhisega, millises suunas mõtelda ja liikuda, et inimese elus ja olemuses võiks midagi muutuda.

Ilma Jumala sekkumiseta ja Tema Pojata on see võimatu.

"Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale" (1Ms 8:21) ning "tema süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud" (Jr 17:9).

"Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et Ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm Tema läbi päästetaks." (Jh 3:17) Ilma Temata jääkski viimaks vaid koos Doktoriga tõdeda, et kõik, mis inimesest - ja mitte ainult tema suust - välja tuleb, on mürgine (vrd ka Jk 3:8).

Kes usub Temasse ning on valmis koos Temaga surema - surema patule ning elama Jumalale ning Tema õiguses (vt Rm 6) -, sellest ei voola edaspidi välja enam mitte surmav mürk, vaid elava vee jõed (Jh 7:37-38).

"Issanda silmad on õiglaste poole, aga Tema pale on nende vastu, kes teevad kurja." (1Pt 3:12)

• Prev
• Next