Issand viis Aabrami õue ning ütles: "Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!" Ja Ta ütles temale: "Nõnda saab olema sinu sugu." (1Ms 15:5)

Taevatähed, mida Jumal Aabramil vaadata ja üle lugeda käskis, pidid sellele lastetule vanamehele näitama, kui rohkearvuline saab olema tema järeltulev sugu. Taevatähed olid Aabramile lootuse ja julgustuse märgiks – just selles, milles Aabram kõige enam lootust ja julgustust vajas, kuna tal ei olnud poega, pärijat. Mõelda: sa unistad ühestainsast pojast ja pead seda unistust täitumatuks; nii lootusetult täitumatuks, et sa ei julge seda isegi Jumalalt paluda. Ja siis kutsub Jumal sind välja ning näitab, et Ta teab ja mõistab, mida sa igatsed, millest sa unistad. Ainult et Ta ei anna sulle mitte ühtainust poega, vaid loendamatu hulga järeltulijaid. Annab nii, nagu Jumalale Tema ülirikkuses kohane.

Ja annab rohkemgi. Meil ei ole vaja hakata arvutama, kumba on tegelikult rohkem, kas taevatähti või Aabrahami lapsi läbi aegade. Tõenäoliselt tähti – aga see on vaid võrdpilt. Ja olgu neid tähti kuipalju tahes, Jumal on andnud Aabramile – ja meile – veelgi rohkem.

Ta ei andnud Aabramile mitte ainult poega, pojapoega, pojapojapoega, kõiki nende lapsi ja põlvkondi läbi sajandite ja aastatuhandete, vaid Ta andis oma Poja. Mitte ainult taevatähed ei olnud võrdpildiks, vaid kõik Aabrami järeltulijad. Nad olid ettekuulutuseks ja teerajajaiks sellele, keda Jumal nii talle kui tema kaudu kogu inimkonnale tõeliselt kuulutas. See "Ma annan sulle poja!", mida Aabram Issandalt kuulis (1Ms 17:16) ei tähendanud ainult Iisakit, vaid seda Poega, seda Last, kellest kuulutab prohvet Jesaja: "Meile sünnib Laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst." (Js 9:5)

Apostel Paulus kõneleb selles kirjas galaatlastele, öeldes: "Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: "Ja sinu sugudele", otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: "Ja sinu soole", kes on Kristus." (Gl 3:16)

Aabram nägi paljusid tähti ja sai seeläbi jõudu uueks lootuseks. Kui tõotused täitusid ja siia maailma sündis Jumala Poeg, meie Õnnistegija, siis nägid hommikumaa targad, kes olid pärit enam-vähem sealtsamast, kust Aabramgi, ühtainsat tähte. Aga sellest ühest tähest piisas: nii nagu piisab ka sellest ühest Pojast, kelle kaudu Jumal on meile nüüd, päevade lõpul, rääkinud ja oma ammused tõotused täitnud (Hb 1:1-3).

"Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, Tema emaga, ja kummardasid Teda Tema ette maha heites." (Mt 2:10-11) Õnnistegija sündi kujutavatel piltidel näeme lisaks Maarjale ja Joosepile jõulusõime ette kummardamas kolme kuningat, ning tihtipeale seisavad sõime juures ka mõned loomad, enamasti härg ja eesel. Võib-olla sellepärast, et prohvet Jesaja raamatu alguses on sõnad: "Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista." (Js 1:3)

Need on hoiatavad sõnad. Jeesuses Kristuses on täitunud Aabramile ja tema kaudu ka Iisraeli rahvale antud tõotused. Jeesuses Kristuses oleme ka meie saanud Aabrahami lasteks. Meid on kutsutud välja patupimedusest, meile on kingitud andeksandmine, meile on antud uus elu Jumala valguses. Ka meile näidatakse tähte, mis annab meile uut jõudu lootuseks, mis teeb meie südamed üliväga rõõmsaks. Ka meilt oodatakse, et me tunneksime ära oma Peremehe ja oma Isanda sõime ning kummardaksime Tema ette.

• Prev
• Next