1. mai õhtul kajastati teleuudistes ka Minu Eesti mõttetalguid. Kõrva jäi kellegi poolt väga kategooriliselt väljendatud uudismõte Eesti ühiskonna päästmiseks: riigikogus peavad olema ainult targad inimesed ning see on võimalik vaid siis, kui ka valijateks on eranditult targad inimesed. Niisiis tuleb valimisõigus anda ainult neile, kelle IQ (intelligentsuse määr) on üle 120. Levinumate IQ-tabelite järgi sobivad sellise IQ-ga inimesed näiteks professori ametikohale ning nad on võimelised omandama hariduse doktorikraadi tasemel.

Otsisin kiiruga paar võimalikult usaldusväärsena näivat IQ-testi ning sain pärast nende läbimist rahustava vastuse, et tulevikus lubatakse ka mind valimistele. Veelgi enam, kui uurisin edasi, mida minule omistatud IQ täpsemalt tähendab, sain teada, et mu hariduse omandamise võimed on piiramatud ning mulle sobivate töökohtade lahtrisse oli kirjutatud: Lincoln, Copernicus, Jefferson.

Sellegipoolest jäi asi mulle hinge kripeldama, kusjuures päris tõsiselt, tuletades meelde midagi, millest on viimasel ajal rääkinud kirikujuhid, aga ka mõned teadlased.

Meditsiin või õigemini geeniteadus on jõudnud tehnoloogiani, mis võimaldab parandada inimkonna genofondi ning veel sündimata lapsi geneetiliselt kujundada. Vatikani esindav peapiiskop Silvano Tomasi kõneleb sellest kui diskrimineerimise viisist, mis toob kaasa uusi rassismi vorme: "Võimalus valida lapse silmavärvi või teisi füüsilisi tunnuseid võib viia "inimlike alamkategooriate" tekkimiseni või taoliste inimolendite elimineerimiseni, kes ei vasta teatud ühiskonna esitatud eeldustele."

Sama meelt on Euroopa Parlamendi liige Bernd Posselt, kelle sõnul toovad uued arengud geenitehnoloogias kaasa nende laste mõrvamise, keda peetakse mingite kokkuleppeliste kriteeriumite alusel ebaväärtuslikeks või kelle sünnitamine ja kasvatamine võib kujuneda "liiga kalliks". Posselt ütleb: "Inimesel on muna- ja seemneraku ühinemisest alates kuni loomuliku surmani eluõigus, ja see eluõigus seatakse nüüd radikaalselt küsimärgi alla. Sündimata lapsel ei ole enam eluõigust, kuna ta on haige. See on meditsiini täielik vastand, see on tapmine."

Muidugi ei nõutud Minu Eesti mõttetalgutel (loodetavasti) alla 120-se IQ-ga inimeste elimineerimist, aga uudistest kõrva jäänud mõtteavaldus kannab endas selget püüet jagada ühiskond ja inimesed mingite tunnuste alusel rohkem ja vähem väärtuslikeks, ning see on igal juhul ohtlik.

Ega inimajaloos ole vist kunagi päris teisiti olnudki. Kuigi Jumala käsk ütleb, et me peame armastama iga oma ligimest nagu iseennast – ja see tähendab, et mingit rohkem või vähem väärtuslikuks jagamist ei saa olla –, käitub inimkond ikka teisiti.

Aga ärme räägime inimkonnast, räägime iseendast. Kuigi ma ei tohiks teha vahet oma kaasinimestel (vrd Jk 2:1), kuigi ma peaksin armastama kõiki ühtviisi ja võrdselt (Mt 5:43-45), teen ma ikka teisiti. Ja hoidku selle eest, et mul oleks võim määrata kogu inimkonna käekäiku ...

Teaduse areng on hea, kui selle arengu tulemusi kasutatakse õigel viisil ja vastutustundega. Paraku käib sellega kaasas pidev oht teha täpselt vastupidi, kuna me oleme inimesed. Patused inimesed Ja kuigi Jumal soovib, et me valiksime elu, valime tihtipeale surma.

Ainult üks on tõeliselt hea (Mt 19:17) ja täiuslik (Mt 5:48). Nii on ka ainult üks, kes tõepoolest ei tee inimestel vahet (Mt 22:16), vaid armastab kõiki ühtviisi ning võtab vastu igaühe, kes Tema juurde tuleb.

Jeesus ütleb: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu." (Jh 14:6) See ei tähenda inimeste ahistamist ega nende valikuvabaduse piiramist, vaid neile tõe teadaandmist. See ei tähenda inimeste sorteerimist rohkem või vähem väärtuslikeks, usklikeks ja uskmatuteks, vaid kõigile võimaluse pakkumist. Vahe teevad sisse inimesed ise, Jumal ütleb kõigile ühtviisi: "Vali nüüd elu!" (5Ms 30:19)

Ning õigus ja kohustus valida on kõikidel, sõltumata sellest, millise tulemuse annavad nende läbitud IQ-testid.

• Prev
• Next