VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

2. Korintlastele 4:1-6.15-18

Vennad, sellepärast, et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära. Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees. Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad, neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju. Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Jeesust Kristust Issandana, endid aga teie sulastena Jeesuse pärast. Sest see, kes ütles: Pimedusest paistku valgus!, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au – meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.

Graduale Psalm 73:21; 69:10; Jesaja 49:2; Psalm 71:7

Mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted, sest püha viha Su koja pärast on mind ära söönud.
Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla;
Ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes.

Halleluuja. Halleluuja.
Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid Sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
Halleluuja.

Luuka 10:1-9

Neil päevil määras Issand veel seitsekümmend kaks ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu Ta ise tahtis minna. Ta ütles neile: Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel! Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: Rahu olgu sellele kojale! Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale. Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise! Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse, ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: Jumala riik on teie lähedal!

JÄTKUV LUGEMINE

Joona 1:1-2:1.11

Neil päevil tuli Issanda sõna Joonale, Amittai pojale; ta ütles: Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette! Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda silma alt ära. Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes suur torm ja näis, et laev hukkub. Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas sügavasti. Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: Kuidas sa saad nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku! Aga isekeskis nad rääkisid: Lähme ja heidame liisku, et saaksime teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud! Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Joonale. Siis nad ütlesid temale: Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit? Ja ta vastas neile: „Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa. Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: Miks sa seda tegid? Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud. Ja nad küsisid temalt: Mida me peaksime sinuga tegema, et meri võiks meie poolest rahuneda? Sest meri hakkas üha enam mässama. Ja ta vastas neile: Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu pärast. Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama. Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: Oh Issand, ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära pane meie peale süütu verd, sest Sina, Issand, teed nõnda, nagu on Sinule meelepärane! Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere raev. Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi. Aga Issand saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd. Siis Issand käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale.

Graduale Joona 2:3-8.10

Issand, mu Jumal, Sina tõid mu elu hauast üles!
Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole  ja Tema vastas mulle.
Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina kuulsid mu häält.
Sest Sina heitsid mind sügavusse, merede südamesse;
veevool ümbritses mind, kõik Su vood ja Su lained käisid minust üle.
Siis ma mõtlesin: Ma olen ära aetud Su silma eest.
Siiski ehk saan veel näha Su püha templit!
Vesi ümbritses mind  kõrist saadik, süvavesi piiras mind,
mererohi mähkis mu pead, ma vajusin alla mägede alusteni,
maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks.
Aga Sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal!
Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale
ja mu palve tuli Sinu juurde Su pühasse templisse.
Aga mina tahan ohverdada Sinule tänulaulu kõlades.
Mida olen tõotanud, seda täidan! Issanda käes on pääste!
Issand, mu Jumal, Sina tõid mu elu hauast üles!

Hüüd enne Evangeeliumi Johannese 13:34

Halleluuja. Halleluuja.
Issand ütleb: Ma annan teile uue käsu: nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!
Halleluuja.

Luuka 10:25-37

Neil päevil tõusis üks seadusetundja püsti Jeesust kiusama ja küsis: Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu? Aga Jeesus ütles talle: Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed? Tema vastas: Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast! Siis Jeesus ütles talle: Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad! Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: Ja kes siis on mu ligimene? Jeesus ütles kõnelust jätkates: Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda. Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest. Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles. Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte? Seadusetundja ütles: See, kes tema peale halastas. Jeesus ütles talle: Siis mine ja tee sina nõndasamuti!

• Prev
• Next