VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

1. Kuningate 3:16-28

Kord tulid kaks hooranaist kuningas Saalomoni juurde ja seisid tema ees. Ja üks naine ütles: Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. Ja kolmandal päeval, kui mina olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult meie mõlemad olime kojas. Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle. Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud. Aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud. Siis ütles teine naine: Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud. Aga esimene vastas: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab. Nõnda sõnelesid nad kuninga ees. Siis ütles kuningas: Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab. Ja kuningas ütles: Tooge mulle mõõk! Ja mõõk toodi kuninga ette. Siis ütles kuningas: Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele! Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda! Ent teine ütles: See ei pea saama ei minule ega sinule – raiuge pooleks! Siis kostis kuningas ja ütles: Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte – see seal on ta ema! Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.

Graduale Psalm 31:3; 71:1

Ole mulle kaitsjaks kaljuks, Jumal, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!
Jumal, Sinu juures otsin ma pelgupaika; Issand, ära lase mind iialgi jääda häbisse!

Tractus Psalm 103:10; 79:8-9

Issand, ära tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Issand, ära tuleta meelde meie vastu esivanemate pahategusid; tõtaku meid kohtama Sinu halastus, sest me oleme väga kurnatud!
Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast!

Johannese 2:13-25

Neil päevil olid juutide paasapühad lähedal, ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. Ja Ta leidis pühakojas neid, kes müüsid härgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas.  Ja Ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad ja ütles tuvimüüjatele: Viige need siit minema! Ärge tehke minu Isa koda kaubakojaks! Tema jüngritele tuli meelde, et on kirjutatud: Kiivus Sinu koja pärast neelab mu ära. Siis ütlesid juudid Jeesusele: Mis tunnustähte Sa meile näitad, et Sa nõnda tohid teha? Jeesus vastas: Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga uuesti! Siis ütlesid juudid: Seda templit on ehitatud nelikümmend kuus aastat, ja Sina püstitad selle kolme päevaga uuesti? Aga Tema mõtles templi all oma ihu. Siis, kui Ta oli üles tõusnud surnuist, tuli Tema jüngritele meelde, et Ta seda oli öelnud, ja nad uskusid Kirja ning sõna, mis Jeesus oli öelnud. Aga kui Jeesus oli paasapühadel Jeruusalemmas, hakkasid paljud Tema nimesse uskuma, nähes tunnustähti, mida Ta tegi. Kuid Jeesus ise ei usaldanud ennast nende kätte, sest Ta tundis inimesi ning Tal ei olnud tarvis, et keegi oleks andnud tunnistust teise inimese kohta, sest Ta teadis, mis oli inimeses.

• Prev
• Next