VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

1. Korintlastele 11:23-29

Vennad, mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil Tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks! Selsamal kombel võttis Ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks! Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni Tema tuleb. Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu. Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast! Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.

Graduale Psalm 145:15-16; Johannese 6:55-56

Kõikide silmad ootavad Sind, Issand, ja Sina annad neile nende roa omal ajal.
Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.

Halleluuja. Halleluuja.
Minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
Halleluuja.

Sequentia

Kiida, Siion, Lunastajat, Valitsejat, Õpetajat hümnides ja lauludes.
Kuigi sinu laulud pole väärilised Issandale, laula siiski hõisates.
Sest Ta pühal Armulaual, elaval ja eluandval, sulle õndsust vahendab;
nagu Viimsel Söömaajal jüngritele, kahel kujul iga päev end ulatab.
Hõisaku ja ülistagu, tänagu ja rõõmustagu, laulgu kiitust meie rind.
Hardalt meeles kandes seda päeva, mil kord meile seadsid Armulaua, austame kõik, Jeesus, Sind.
Vana seaduse Sa muutsid, uue meile tuua suutsid, Taevariigi Kuningas.
Paasatalle asemel andsid surma iseend, et meid tõde valgustaks.
Seadnud Püha Söömaaja, ütlesid, et meil on vaja tihti seda korrata.
Leiba Sinu mälestuseks, nõdra vaimu kinnituseks vastu võtta ohvrina.
Veinist Vereks, leivast Ihuks muutuvad ja toovad rahu ristirahva hingele.
Mida sa ei suuda mõista, usus tõena vastu võta – siis saad ükskord taevasse.
Üleloomulikku armu ajaliku anni kaudu kristlastele osutad:
iseennast tervikuna, joogina ja toidusena jagad, vaimu kosutad.
Piiramatu, haaramatu, murdmatu ja jagamatu, meie juurde tuled Sa;
üksikud või rahvahulgad – ühtemoodi ära toidad päästva Eluleivaga.
Saavad vagad, saavad kurjad, osa, ehkki erinevalt mõjub neile Sakrament –
kurjadele süüdistuseks, vagadele õnnistuseks muutub lunastuse pant.
Armulaua Leiba murdes ära kahtle, vaid pea meeles: Jeesus ise viibib selles lunastuse märgina.
Leivas, mis saab mitmeks murtud päästev olemus ei muutu, igas tükis säilib Kristus terve, puutumatuna.
Vaata leiba ingellikku, mis toob armu taevalikku, õnnelikku igavikku tõotab meile alati.
Sellest juba varem teati, siis, kui Iisak ellu jäeti, paasatalle ohverdati, taevamannast elati.
Karjane, meil ole helde, suuna õigele meid teele, elupäevil kanna meeles, juhi vaiksele meid veele, surmavalu kergenda.
Kes Sa kõike tead ja mõistad, eluraskustes meid aitad, kõik me patud kinni katad, kiusatusis appi tõttad – taevariik meil päranda. Aamen.
Halleluuja.

Johannese 6:55-58

Neil päevil ütles Jeesus rahvahulgale: Minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse. Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi. See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.

UUS LUGEMISKAVA

2. Moosese 24:3-8

Neil päevil tuli Mooses ning jutustas rahvale kõigist Issanda sõnadest ja kõigist seadlustest. Ja kogu rahvas vastas ühehäälselt, öeldes: Me tahame teha iga sõna järgi, mis Issand on rääkinud! Ja Mooses kirjutas üles kõik Issanda sõnad. Ja ta tõusis hommikul vara ning püstitas mäe alla altari ja kaksteist sammast vastavalt Iisraeli kaheteistkümnele suguharule. Ja ta läkitas Iisraeli laste noori mehi ohverdama põletusohvreid ja tapma härjavärsse tänuohvriks Issandale. Ja Mooses võttis poole verest ning pani kausikestesse, aga teise poole verest ta piserdas altarile. Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda! Ja Mooses võttis verd ning piserdas rahva peale, öeldes: Vaata, see on selle lepingu veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!

Graduale Psalm 116:12-13.15-18; 1. Korintlastele 10:16

Õnnistuse karikas, mida me õnnistame – eks see ole Kristuse vere osadus!
Kuidas ma tasun Issandale kõik Tema heateod minu vastu?
Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm.
Oh Issand, ma olen ju Sinu sulane, ma olen Sinu sulane, Su teenija poeg;
Sa oled mu köidikud lahti päästnud!
Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.
Oma tõotused ma tasun Issandale kogu Tema rahva nähes.
Õnnistuse karikas, mida me õnnistame – eks see ole Kristuse vere osadus!

Heebrealastele 9:11-15

Vennad, kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, siis Ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega; ja minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas Ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat. Seepärast ongi Tema uue lepingu vahemees selleks, et kutsutud – kui Tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu aegsetest üleastumistest – saaksid kätte igavese pärandi tõotuse.

Sequentia

Kiida, Siion, Lunastajat, Valitsejat, Õpetajat hümnides ja lauludes.
Kuigi sinu laulud pole väärilised Issandale, laula siiski hõisates.
Sest Ta pühal Armulaual, elaval ja eluandval, sulle õndsust vahendab;
nagu Viimsel Söömaajal jüngritele, kahel kujul iga päev end ulatab.
Hõisaku ja ülistagu, tänagu ja rõõmustagu, laulgu kiitust meie rind.
Hardalt meeles kandes seda päeva, mil kord meile seadsid Armulaua, austame kõik, Jeesus, Sind.
Vana seaduse Sa muutsid, uue meile tuua suutsid, Taevariigi Kuningas.
Paasatalle asemel andsid surma iseend, et meid tõde valgustaks.
Seadnud Püha Söömaaja, ütlesid, et meil on vaja tihti seda korrata.
Leiba Sinu mälestuseks, nõdra vaimu kinnituseks vastu võtta ohvrina.
Veinist Vereks, leivast Ihuks muutuvad ja toovad rahu ristirahva hingele.
Mida sa ei suuda mõista, usus tõena vastu võta – siis saad ükskord taevasse.
Üleloomulikku armu ajaliku anni kaudu kristlastele osutad:
iseennast tervikuna, joogina ja toidusena jagad, vaimu kosutad.
Piiramatu, haaramatu, murdmatu ja jagamatu, meie juurde tuled Sa;
üksikud või rahvahulgad – ühtemoodi ära toidad päästva Eluleivaga.
Saavad vagad, saavad kurjad, osa, ehkki erinevalt mõjub neile Sakrament –
kurjadele süüdistuseks, vagadele õnnistuseks muutub lunastuse pant.
Armulaua Leiba murdes ära kahtle, vaid pea meeles: Jeesus ise viibib selles lunastuse märgina.
Leivas, mis saab mitmeks murtud päästev olemus ei muutu, igas tükis säilib Kristus terve, puutumatuna.
Vaata leiba ingellikku, mis toob armu taevalikku, õnnelikku igavikku tõotab meile alati.
Sellest juba varem teati, siis, kui Iisak ellu jäeti, paasatalle ohverdati, taevamannast elati.
Karjane, meil ole helde, suuna õigele meid teele, elupäevil kanna meeles, juhi vaiksele meid veele, surmavalu kergenda.
Kes Sa kõike tead ja mõistad, eluraskustes meid aitad, kõik me patud kinni katad, kiusatusis appi tõttad – taevariik meil päranda. Aamen.

Hüüd enne Evangeeliumi Johannese 6:51

Halleluuja. Halleluuja.
Issand ütleb: Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti.
Halleluuja. 

Markuse 14:12-16.22-26

Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid Talle: Kuhu Sa tahad, et me läheme ja valmistame, et Sa võiksid süüa paasat? Ja Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa, ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega? Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg! Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja. Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: Võtke! See on minu ihu. Ja Ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest. Ja Ta ütles neile: See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest. Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis. Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

• Prev
• Next