Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla! (Ps 24:7.9)

"Käi läbi, käi läbi, käi läbi roosipõõsaste ja otsi kohta, kus sa saad, ja lükka teine sisse!" Väravad peavad olema valmis, et need, kes tahavad neist läbi, sisse või välja minna, saaksid seda teha. Muidugi peavad – nagu tolles laulumängus – ka käijad ise valmis olema, sest värav võib olla kinni ja nii jääb mineja või tulija luku taha ega pääse ei sisse ega välja.

Js 62:10 on tõlgitud eesti keelde (võib-olla soomekeelse Piibli eeskujul): "Minge, minge väravaist välja, valmistage rahvale teed, sillutage, sillutage maanteed, puhastage kividest ..." Heebrea keeles seal õigupoolest välja minemisest ei räägita – pigem väravatest läbi käimisest. Mõte on ilmselt selles, et tuleb käia sisse ja välja ning kõik hoolikalt üle vaadata, kontrollida, kas kõik on valmis selleks, et võtta vastu Seda, kes tuleb, et Siion päästa. Ka tee valmistamisest ja maantee sillutamisest kõneldes ei peeta siin tõenäoliselt silmas mingite pikkade ühendusteede rajamist, vaid pigem linnatänavate ja linna ümbruses asuvate teede kohendamist, s.t kõige valmistamist Päästja vastuvõtmiseks. Seda enam, et tee ei tähenda mitte ainult seda, millel käime, vaid ka seda, kuidas käime – inimeste eluviisi.

Niisiis: pangem tähele, mõelgem järele, vaadakem, kuidas me elame. Just nii, nagu ütleb püha Paulus: "Käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega!" (Rm 13:11-12)

Päästja tuleb niikuinii. Tema tulemine ei sõltu sellest, kas me valmistame Talle teed või ei. Sellest sõltub, kas Ta tuleb meile päästjana või kohtumõistjana.

Üks viis, kuidas mõista heebrea sõna 'abar – seda, mida on meie Piiblis Js 62:10 tõlgendatud "välja minemisena" –, on tõlkida see sõnaga "lahkuma". Niisiis oleks võimalik öelda või lausa hüüda: "Lahkuge, lahkuge!" – sest Tema tuleb! Või veelgi karmimalt – sest ka taoline tähendusvarjund on sellel sõnal: "Kaduge, hävige!"

Jumala tulemist inimeste juurde kujutatakse Piiblis väga erinevalt, mitte ainult päästva ja uuendavana, vaid ka põletava ja hävitava tulena (vrd nt Js 64:1), nii et ehk ei olegi see "Lahkuge, lahkuge!" väga vale. Jeesus ise ütleb Jeruusalemma süngest tulevikust kõneldes: "Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu tulgu linna, sest need on kättemaksupäevad, et kõik läheks täide, mis on kirjutatud." (Lk 21:21-22)

Siiski, eeskätt kuulutatakse meile Päästja tulemisest. Nii, nagu Ta tuli Palmipuudepühal: mitte põletava tulena, mitte hävitava äikesehoona, mitte karmisõnalise ega -pilgulise kohtumõistjana, vaid õiglase ja abistava, alandliku ja tasase kuningana, kes sõidab eesli seljas (Sk 9:9; Mt 21:5). Ta tuleb Jeruusalemma ja iidsed väravad peavad end ülendama, et Teda vastu võtta.

Needsamad iidsed väravad, mis avanesid mõni päev hiljem sellekski, et lasta või lausa lükata ta välja, hüüdes: "Kao ja hävi!" Siis, kui Ta "kannatas väljaspool väravat" (Hb 13:12).

Meie Päästja on tulnud. Ta on üha tulemas. Palugem Jumalalt Tema Püha Vaimu abi, et oskaksime ja suudaksime Tema tulekuks valmistuda nõnda, et Ta võiks tulla meie sisse ja jääda meie juurde – sest iga kord, kui sulgeme Talle oma südame, lükkame Ta välja ja paneme Ta üha uuesti kannatama "väljaspool väravat".

Kui hea on teada, et vähemalt Tema ei käsi meil lahkuda, kaduda ega hävida, vaid nimetab meid pühaks rahvaks ja lubab meil kogeda, et meid ei ole maha jäetud, et me oleme Issanda lunastatud ning Tema ise tuleb ja otsib meid (Js 62:12).

• Prev
• Next