Issand, teie Jumal, on jumalate Jumal ja isandate Isand, suur, vägev ja kardetav Jumal, kes ei vaata isiku peale ega võta vastu meelehead, kes teeb õigust vaeslapsele ja lesknaisele ja kes armastab võõrast, andes temale leiba ja riiet. (5Ms 10:17-18)

Seoses Haiti maavärinaga on tõusnud esile uus häda. ÜRO lastefondi Unicef teatel varastatakse maavärinast räsitud Haiti haiglatest lapsi, et kasutada neid ebaseaduslikus adopteerimisäris. Praeguseks on Unicefil andmed viieteistkümne lapse kohta, kes on pärast maavärinat haiglatest kadunud ning keda pole ka nende perekondade juures. Keegi  internetikommentaator kõneleb väga emotsionaalselt oma sisetundest, mis sundis teda televisioonist üht uudislõiku nähes sedasama kahtlustama: "Kui leiti eestlane, siis samal päeval leiti ka laps, hollandi päästjate poolt, ja naiivsed, nagu Euroopas ollakse, hõigati: „Kas omakseid on?“ Leidus nn onu, kelle silmis ei siranud mitte leidmisrõõm, vaid dollarid! Millegipärast, teadmata veel, mis riik see Haiti on, tundsin, et see leid ei olnud siiras, ja hakkas kohutavalt kahju sellest väiksest tüdrukust! Kas müüdi elundidoonoriks või prostituudiks? Kurb!"

Meil ei ole mõtet väga pikalt käsi laiutada ega pead vangutada, sest küllap need dollarid siravad sageli meiegi silmades – tänu olgu Jumalale, kui me ei ole sattunud olukorda, kus meie südametunnistus väga tõsiselt proovile pandaks, sest on äärmiselt tõenäoline, et ükskord me langeme. Heinz Valku parafraseerides: ükskord me kaotame niikuinii, sest hingevaenlane on pikameelne ja rikas leidlikkusest ning küll ta suudab niikaua lihvida ja viimistleda, kuni meie personaalne ja täiuslik kiusatus on valmis.

Keda – või mida – me näeme, kui vaatame inimestele enda ümber, enda kõrval? Või enda seljataga või kuskil kaugel, mingis teises maailmas – nagu näiteks apaatsusest peaaegu kivistunud pikaajalised töötud või parandamatud (ja muidugi ise oma olukorras süüdi olevad!) alkohoolikud või narkomaanid. Või kodutud tänavainimesed, keda ei tohiks paljude arvates bussi või trammigi lubada, kuna nad häirivad oma "ligimeste" haistmismeelt või võivad kanda endaga kaasas mingeid ebameeldivaid putukaid. Kuigi see buss või tramm võib olla ainus enam-vähem soe koht, kuhu neil üldse on minna, et mitte surnuks külmuda (ja manustatud alkoholikogus ei pruugi kõnelda sõltuvusest, vaid veel olemasolevast enesealalhoiuinstinktist).

Jumal ütleb oma Sõnas, et Tema ei vaata isiku peale, vaid teeb õigust nii vaeslapsele kui lesknaisele ja armastab isegi võõrast – niiväga kui see ka ei tundu olevat vastuolus paljude inimeste eelarvamusega nii Iisraeli rahva kui nende Jumala suhtes.

Jumal ei võta vastu meelehead – see tähendab, et Ta ei saagi teha vahet isikute vahel, kuna ükskõik mis, mis võiks teha kedagi teistest "paremaks", oleks justnimelt taoline meelehea, mida Jumal vastu ei võta. Ka siis, kui sul oleks kõik, ei oleks sul Jumala ees rohkem kui sellel, kellel pole midagi.

Jeesus näitab seda korduvalt – ja rõõmustab, kui inimesed seda mõistavad (vrd Mt 8:8-10). Kuna Jumal ei tee vahet rikkal ja vaesel, omal ja võõral, siis tähendab Kapernauma väeülema sõnade heakskiitmine, et mitte keegi ei ole väärt, et Issand tuleks tema juurde.

Kas see tähendab inimese alandamist? Kõigi inimeste alandamist? Vastupidi – see tähendab kõigi inimeste ülendamist ning võrdsele kõrgusele tõstmist. Sest kuigi me ei ole seda väärt, et Issand tuleks meie juurde, meie katuse alla, on Ta tulnud ning elanud meie katuse all, "telkinud koos meiega", nagu ütleb püha Johannes, kui teda sõnasõnalt tõlkida: "Kai ho logos sarx egeneto kai eskenosen en hemin." - "Ja Sõna sai lihaks ja lõi oma telgi üles meie keskel." (Jh 1:14)

Riigikogu liige Hannes Rumm ironiseerib septembrikuu teise pühapäeva nimetamise üle vanavanemate päevaks ning soovitab kuulutada 2. veebruar ämmadepäevaks (ühe legendaarse 2. veebruari auks, mille praegune peaminister Andrus Ansip veetis enda sõnul oma ämma juures). Nali naljaks – ja küllap ämmade kohta on nalju rohkem kui kõigi teiste pereliikmete kohta kokku –, me võime teada, et nende hulka, keda Jumal vahet tegemata armastab, kuuluvad ka ämmad. Kohe pärast Kapernauma väepealiku sulase tervendamist läks Jeesus Peetruse majja ning, nähes tema ämma lamavat palavikus, puudutas tolle kätt, nii et ämm sai terveks (Mt 8:14-15).

Apostel Paulus võib julgesti öelda: "Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele." (Rm 1:16) See tähendab: nii omale kui võõrale, nii rikkale kui vaesele, nii väepealikule kui sulasele – nii jüngrile kui tema ämmale. Ka neile õnnetutele, kelle kannatusi inimesed omakasu huvides ära kasutavad ... Palvetagem kõigi teiste kõrval ka Haitilt röövitud laste pärast.

• Prev
• Next