Issand vajab teda. (Mt 11:3)

Nikolai Nossovi lasteraamatus "Totu kuul" kasutavad üks ärimees ja tema agent oma võimalike partnerite tähistamiseks väljendit "kaks eeslit". Nad teevad seda väidetavalt lihtsalt selleks, et keegi, kes armastab toppida oma nina võõrastesse asjadesse, ei teaks, kellega on tegemist. Siiski on siin ka huvitav iroonia - võib-olla isegi eneseiroonia -, sest nimetada eesliks seda, kes on valmis sinuga äri tegema ...

Ei saa salata, et kasutasin poisikesepõlves koos mõne kaaslasega ühest või teisest meile mitte eriti sümpaatsest inimesest kõneldes sama väljendit. Võib-olla nimetatud raamatu mõjul, aga siiski täiesti teadlikult. Hiljem on minu suhtumine eeslitesse paranenud - loodetavasti ka suhtumine inimestesse.

Tänane Evangeelium - ja mitmed teised piiblikohad - peaks meid panema eeslitesse vägagi tähelepanelikult suhtuma. Issand ütleb ühe kohta neist, et Ta vajab teda.

On teada, et püha Franciscus nimetas oma ihu eesliks. Christian Bobin kirjutab raamatus "Kõigealam": "Muide, ka Franciscuse elus on olemas üks eesel. See magab siis, kui Franciscuski magab, sööb siis, kui Franciscus sööb, palvetab siis, kui Franciscus palvetab. See saadab teda esimesest elupäevast viimaseni ega lahku temast iialgi. See on Franciscuse keha, tema enese keha, mille kohta ta ütleb: “minu vend eesel” - niiviisi üritab ta oma kehast nagu eemale astuda, seda päriselt kõrvale heitmata, sest eks tule ju taevassegi minna selle kaaslase seltsis, ühes tema kärsitu liha ja tülikate soovidega: pole teist ligipääsu igaviku kõrgustele kui see üks ja ainuke tee, järsk ja kivine nagu ehtne muularada."

Viimastel eluaastatel olla Franciscus sellest nimetusest loobunud ja seda isegi kahetsenud, kasutades pigem nime "vend Ihu" ja veelgi hiljem lihtsalt "Franciscus". Eesel ei olnud veel rehabiliteeritud, isegi selle suure lindude ja loomade apostli silmis. Seepärast on huvitav lugeda, mida on eesli kohta kirjutanud näiteks püha Josemaría Escrivá.

"Paljud loomad on ilusamad, osavamad ja tugevamad. Ent see oli eesel, kelle Kristus välja valis, kui Ta kuningate Kuningana juubeldava rahvahulga ette astus."

"Õnnis on rataskaevu ringi ajava eesli püsivus. Alati ühtlase sammuga. Alati seesama ring. Üks päev ja teine - kõik on ühesugused. Kuid ilma selleta ei küpseks viljad, ei vohaks köögiviljaaed ega lõhnaks lilled."

"Loodetavasti õnnestub sul - sa ju tahad seda! - omandada eesli voorused. See on vähenõudlik, alandlik loom, väga suutlik, hoolas ja usin töös ning ustav, kindla sammuga, tugev ja - kui tal on hea peremees - tänulik ning kuulekas."

"Vaatle veel väikse eesli omadusi. Pane tähele, kuidas ta suudab mõistlikult töötada vaid siis, kui ta teeb oma isanda tahtmist. Omapäi jäetuna teeks ta ainult ... lollusi." Hispaania keeles on viimases lauses sõnademäng: eesel - burro, lollus - burrada (tähendab ka eeslikarja).

"Ma sain sinust väga hästi aru, kui sa ütlesid: Ma ei suuda tõepoolest tõusta isegi eesli kõrgusele ... selle eeslikeseni, kes oli trooniks Jeesusele, kui Ta sisenes Jeruusalemma [...] Aga ma vastasin sulle: Ja siiski on Issand sind välja valinud ja tahab, et sa oleksid Tema tööriist. Seepärast peaks tõsiasi, et sa näed oma viletsust, olema lisapõhjus Jumalat Tema kutse eest tänada."

Issand vajas teda. Ta teadis, kus ta on. Ta tundis teda enne kui eesel oli Teda üldse näinudki. Issand ei valinud seda mitte kõige peenema loomuga, mitte kõige parema kuulsusega, mitte kõige kaunima häälega olevust selleks, et Tema enda inimlik õilsus, jumalik au ja kogu Tema olemuse ligitõmbavus paremini esile tuleks - Issand ei vaja oma kirkuse esiletoomiseks võimalikult tuhmi tausta, nagu meie, inimesed, tihtipeale. Jeesus valis selle looma - Ta vajas seda looma - selleks, et näidata: ei ole kedagi, keda Ta ei tahaks oma kaastööliste hulka. Ei ole kedagi, keda Ta ei vajaks oma armastuse pärast: "Mu kallim räägib ja ütleb mulle: "Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!"" (Ül 2:10) Ei ole kedagi, kes ei võiks saada pühakuks.

Huvitav, kas Jumal mõtles juba eeslit luues selle konkreetse looma peale, kes kord Tema Poja Jeruusalemma kannab - sest miks muidu joonistas Ta eesli selja peale risti? Igal juhul on kindel, et Jumal on loomisel mõelnud meie igaühe peale - ja meie igaühe kohta Ta ütleb: "Issand vajab teda!" Armastuse pärast.

• Prev
• Next