Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast. (Mt 11:11)

Jeesuse sõnad Ristija Johannese kohta võivad tekitada mulje, nagu ei kuuluks Johannes taevariiki. See kindlasti ei ole nii, sest Jeesus austab Johannest mitte ainult sellega, et nimetab teda suurimaks naisest sündinute hulgas, vaid veelgi enam sellega, et nimetab teda Eelijaks, see tähendab selleks, kes tuleb vahetult Jumala enda eel: "Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav."(Ml 3:23)

Juba see, et Jeesus võrdleb Ristija Johannest "teiste taevariigis olijatega", näitab, et ka tema on seal - aga suurus taevariigis ei tulene mitte inimese isiklikust, tema kui "naisest sündinu" suurusest, vaid millestki muust: inimese avatusest Pühale Vaimule ja Jumala armule; sellest, kuivõrd inimene on valmis kaduma ise, et temas võiks üha kirkamalt saada ilmsiks Jumala ligiolu - et ei elaks enam Tema, vaid Kristus tema sees (vt Gl 2:20). Püha Johannese evangeeliumi sõnadega: "Kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks: neile, kes usuvad Tema nimesse; kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast." (Jh 1:12-13)

See saab selgeks ka Jeesuse sõnade kontekstist: enne Ristija Johannesest kõnelemist (mis on otseselt ajendatud vangistatud Johannese pöördumisest Tema poole oma jüngrite vahendusel) räägib Jeesus sellest, mida tähendab ja milleks kohustab Tema järgimine: see on täielik enesest loobumine, pühendumine Evangeeliumi kuulutamisele, vabadus hirmust inimeste, kannatuste ja surma ees - isegi teatud "püha hoolimatus", mis annab Jeesuse jüngritele julguse astuda näiliselt vaid oma talupoja- või kalamehetarkusega (tegelikult aga Püha Vaimu väe ja valgusega) selle maailma vägevate ja tarkade ette, et kuulutada neile ainsat, mis tõeliselt väärib kuulutamist ja kuulmist.

Pärast Ristija Johannesest kõnelemist pöördub Jeesus hädakuulutusega Galilea linnade poole, kus sündisid Tema suurimad tunnustähed, ja viimaks tänab Isa, et too on peitnud taevariigi saladused "tarkade ja mõistlike eest" ning ilmutanud need väetitele.

See, et keegi on suur naisest sündinute seas - olgu välise au, ilu, rikkuse ja võimu või tarkuse ja mitmesuguste intellektuaalsete või kunstiliste võimete poolest -, ei pruugi seada teda taevariigis sama aulisele kohale kui inimeste maailmas. Pigem kipub olema oht vastupidiseks - ja selle põhjus ei seisne mitte tarkuse, rikkuse, võimu, annete, ilu ega muu taolise, vaid inimese enda rikutuses ja kalduvuses kurjale ning enese ületähtsustamisele: "Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Mt 23:12)

Nii võib juhtuda ka usuelu ja vaimuliku tunnetusega - ka siin on oht sattuda olukorda, mille kohta Jeesus ütleb hoiatavalt: "Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas." (Lk 12:21) Ristija Johannesega seda ei juhtunud - aga mitte tänu tema inimlikule suurusele, vaid tema alandlikkusele Jumala ees: "Mina ei ole Messias ... Mina ei ole väärt Tema jalatsipaelagi lahti päästma ... Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema." (Jh 1:20.27; 3:30)

Ühes palves ütleb prantsuse teoloog ja filosoof Pierre Teilhard de Chardin: "Jumal, Sa oled meie jaoks igavene avastus ja igavene kasvamine. Mida enam usume end Sinust aru saavat, seda enam avad Sa ennast kui [hoopis] teistsugune." See on mõtteviis, mis näib rajanevat Pühakirjal: "Tõesti, Sina oled ennast varjav Jumal!" (Js 45:15); "[Jumal] elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha." (1Tm 6:16) Ometi on taoline mõtteviis poolik, kuna selles unustatakse see, mis teeb meie jumalakäsitlusest eriomaselt kristliku jumalakäsitluse: "Jumal on avalikuks saanud lihas." (1Tm 3:16) - aga paneme tähele Issanda sõnu: Ta on selle "ilmutanud väetitele" (Mt 11:25).

Mitte et väetid oleksid paremad kui "targad ja mõistlikud" - nad on lihtsalt väetimad; nad on vastuvõtlikumad ja avatumad. Nad lasevad ennast taevariigist täita ja kaasa haarata. Kui üritame tõlkida Jeesuse sõnu Mt 11:12 kontekstile sobivamalt kui praeguses eestikeelses tõlkes, siis võiks see olla midagi niisugust: "Ristija Johannese päevist tänini tuleb taevariik nagu tormitiivul ja need, kes ennast täielikult sellesse panustavad, kannavad seda edasi." Taevariiki tormiga võrreldes ei tohi muidugi unustada, et Jumala torm või avalduda ka vaikses õhukahinas (1Kn 19:12).

Jeesuse sõnul on igavene elu selles, et me tunneme ainsat tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Isa on läkitanud (Jh 17:3) - et me usume Temasse ning et meil Temasse uskudes on elu Tema nimes (Jh 20:31). Kui me seda ei suuda - kui me ei ole selleks veel piisavalt väetid ega väikesed -, siis ei aita meid "tarkade ja mõistlike" kombel Jumala endast kaugemale tõukamine ja üha "teistsugusemaks" kuulutamine, vaid lihtne palve: "Ma usun, Issand, aita mind mu uskmatuses!" (Mk 9:24)

• Prev
• Next