Teises Makkabite raamatus räägitakse vagast Eleasarist, üheksakümneaastasest eakast ja auväärsest mehest, keda paganad tahtsid sundida sööma sealiha, et ta tunnistaks nõnda kuninga käsu tähtsamaks Jumala Seadusest (2Mak 6:18-31). Kui Eleasar keeldus, ei püütud teda esialgu vägisi sundida, vaid hea ja kavalusega meelitada. Tema tagakiusajad andsid talle nõu lasta tuua liha, mida ta tohtis süüa ja mida ta ise valmistaks, seejuures teeseldes, et ta sööb kuninga poolt kästud ohvriliha. Eleasar vastas: "Meie elueale ei ole ju sünnis silmakirjatseda, et paljud nooremad ei arvaks: üheksakümneaastane Eleasar on läinud paganausku!" (2Mak 6:24)

Preester Rein Õunapuu ütleb Ristitee mõtisklustes: "Nii väike on samm tagakiusatu olukorrast oma tagakiusajate tagakiusajani."

Esimesed kristlased pidid oma rahvuskaaslaste poolt taluma samasugust tagakiusamist, nagu juudid olid Makkabite päevil kannatanud helleenide käe läbi. Ja vahel võisid ka algkristlased olla olukorras, kus väline järeleandmine oleks võinud neid tagakiusamisest või põlgusest päästa. Ning nii, nagu Eleasari puhul olid tagakiusajate käsilasteks tema enda endised usukaaslased ja vanad tuttavad, oli vahel ka esimeste kristlaste puhul.

Apostel Paulus kirjutab galaatlastele: "Kõik, kes iganes tahavad olla heas kuulsuses inimeste seas, sunnivad teid ümberlõikamisele üksnes selleks, et neid Kristuse risti pärast taga ei kiusataks." (Gl 6:12)

Paulus õigupoolest ei võitle eriliselt ümberlõikamise vastu, ent seal, kus enda ümberlõigata laskmisest ähvardab saada Kristuse salgamine - ja galaatlaste puhul ta seda ohtu näeb (vt Gl 3:1-5) - on ta vankumatu ja ütleb: "Ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi. Ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!" (Gl 6:15; 5:1)

Seal, kus teda või kedagi teist kiusatakse taga "Kristuse risti pärast", kinnitab Paulus: "Mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale." (Gl 6:14)

"Ma ei häbene evangeeliumi," ütleb püha Paulus, "see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub." (Rm 1:16) Kristuse rist on Elupuu, Tema ristisurma ja ülestõusmise läbi oleme vabastatud patust ning päästetud surmast ja kuradi meelevallast. Kui me Tema risti salgame, siis kaotame selle kõik. Kui me aga jääme selles usus kindlaks ja püsime ka kõigis katsumustes ja tagakiusamistes, siis valitseme kord koos Temaga kuningatena (2Tm 2:11).

Ent vaadakem, et me ei muutuks ise tagakiusajaiks, sest ka see tähendaks Kristuse ja Tema risti salgamist ...

• Prev
• Next