Advendiaja kolmas pühapäev kannab nime Gaudete - rõõmustage. Nagu tavaliselt, on nimi pärit selle päeva missa traditsioonilistest algussalmidest: "Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!" (Fl 4:4)

Kui vaatame, mille üle apostel meid rõõmustama kutsub, siis võime näha kolmekordset põhjust tõeliseks rõõmuks.

Esimene on rõõm selle üle, et Issand on ligidal ning meil ei ole põhjust muretsemiseks. Me ei pea muretsema ei ajalike ega igaveste asjade pärast, sest nii ühed kui teised on Tema käes ja Ta hoolib meist, tunneb meie vajadusi ning täidab need oma armulist tahtmist mööda. Veelgi enam: kõiges, mis võikski meile muret valmistada, küllastab Ta meid oma püha rahuga, ülemaga kui kogu mõistmine, ja hoiab meid Kristuses Jeesuses.

Mida tähendab, et Ta "hoiab meid Kristuses Jeesuses"? Võime selle kohta leida terve hulga selgitusi sellesama apostel Pauluse kirjades: "Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus." (Gl 2:20) - "Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud." (Gl 3:27) - "Ma suudan kõik Tema läbi, kes teeb mind vägevaks." (Fl 4:13) - "Teie olete Tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on sanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks." (1Kr 1:29) - "Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani." (Fl 2:5-8) - "Me oleme siis koos Temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus." (Rm 6:4)

Jumal on meid oma Poja kannatuste ja ristisurma läbi lunastanud ning Temas oma lastena ja igavese elu pärijatena vastu võtnud. Ta on alati meiega (vrd Mt 28:20), Ta on meile lähemal kui meie ise, Ta armastab ja hoiab meid nagu oma silmatera (5Ms 32:10).

Teine põhjus rõõmuks on see, et meie kõrval on loendamatu hulk neid, kelle nimed on nagu meiegi omad kirjutatud Eluraamatusse - s.t meie kaastöölisi ja kaasteelisi (Fl 4:3). Me ei ole üksi, kuna Issand on meiega - aga me ei ole üksi ka seetõttu, et meie kõrval on meie vennad ja õed. See tähendab muidugi ka vastutust ja ülesannet: "Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks." (Ps 133:1.3) - "Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate." (Jh 13:35) Jeesus ütleb väga tõsiselt: "Kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre visatud." (Mk 9:42)

Meie rõõmu kolmas põhjus on püha Pauluse järgi selles, et Jumal on meid kutsunud uueks eluks - loomulikult Tema armus ja rahus ning koos Temaga: "Mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage! Mida te olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke, ning rahu Jumal on siis teiega." (Fl 4:8-9)

Issanda tõotuse kohaselt sünnivad Tema jüngrite elus suured asjad: "Uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks." (Mk 16:17-19) Kõige tähtsam on aga see, et Tema ise ei lahku meist mitte kunagi ning Temas on meile kingitud uus ja igavene elu: "Ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!" (Lk 10:20)

Rõõmustagem, sest Issand on ligidal ja Tema tulemise aeg on ukse ees!

• Prev
• Next