Pärnu kirikumuusika lugu on inimeste lugu. Köstrid on õpetanud kogudust laulma ja lapsi lugema, organistid saatnud jumalateenistusi ning koorijuhid toonud eri põlvkondi ühisesse lauluringi. Jaani, Nikolai ja Eliisabeti koguduste muusikute töö kuulub nii kiriku kui ka kogu Pärnu kultuurilukku.
Kolm kogudust ja ühine muusikapärand
Pärnu eestikeelne kogudus teenis algul Jaani kirikus, kasutas pärast selle kaotamist 1714. aastal Nikolai kirikut ning sai 1750. aastal oma uue Eliisabeti kiriku. Nikolai kogudus oli eeskätt linna saksakeelse kogukonna kogudus, mille juures peeti ka lätikeelseid jumalateenistusi. Nende läbipõimunud lugu aitab mõista, miks Pärnu kirikumuusika pärandis kohtuvad eesti, saksa ja läti nimed. [1]
Ametinimetused on ajas muutunud. Köstri ülesanded võisid hõlmata laulmise kõrval kooli- ja leeriõpetust ning vaimuliku abistamist. Organist mängib orelit, kantor juhib kiriku laulutööd ning koorijuht õpetab ja juhatab koori. Sageli ühendas üks inimene mitut ülesannet. Siinne ülevaade eristab teadaolevaid ametiaegu üksikutest tegevusteadetest; see ei ole katkestusteta teenistusnimekiri. [2]
Jaani koguduse köstrid
| Nimi ja aeg | Amet ja seos kogudusega |
|---|---|
| Hans Habicht 1700–1724 | Jaani ehk Pärnu eesti koguduse esimene köster, keda Johannes Hasselblatti ajalugu nimeliselt mainib. [2] |
| Martin Joachim Hidde 1724–1749 | Habichti järglane; ametilt rätsep. Teenis eesti kogudust ajal, mil selle jumalateenistused toimusid Nikolai kirikus. [2][1] |
Hasselblatt kirjutab kiriku ajaraamatule tuginedes, et Hans Habicht seati köstriks 1700. aastal. Habicht suri 1724. ning tema järglane Martin Joachim Hidde 1749. aastal. Nii lõppes mõlema teenimine enne Eliisabeti kiriku pühitsemist. Need nimed kuuluvad tänase Eliisabeti koguduse ajalukku veel selle Jaani-perioodist. [2]
Eliisabeti köstrid ja koolmeistrid
| Nimi ja aeg | Amet ja seos kogudusega |
|---|---|
| Karl Gustav Hilde 1752–1778 | Eliisabeti koguduse köster. [2] |
| Karl Gustav Schubbert Hilde järel | Köster ja kooliõpetaja; Hasselblatti järgi kulus suurem osa tema tööajast õpetamisele. [2] |
| Heinrich Gottlieb Lorenzsonn 1825–1830 | Köster-kooliõpetaja, Johann Heinrich Rosenplänteri õpilane ja kirjamees. [3][4] |
| Caspar Franz Lorenzsonn 1830–1875 | Köster ja kooliõpetaja, tõlkija ning „Perno Postimehe“ toimetaja. [2] |
| Jakob Kibe 1875–1895 | Köster ja kihelkonnakooli õpetaja; Caspar Franz Lorenzsonni väimees ja varasem asendaja. [2] |
| J. Kuus ametisse 12.12.1895 | Kooliõpetaja, kes seati orelimängijaks ja kantoriks. [2] |
| Artur Jung 1900–1907 | Eliisabeti koguduse köster-organist, hilisem advokaat ja ühiskonnategelane. [5] |
Vennad Lorenzsonnid: laulmisest lugemisvarani
Heinrich Gottlieb Lorenzsonn (1803–1847) kuulus Rosenplänteri õpilaste hulka. Tema aastatel 1822–1823 valminud „Noorema Robinsoni“ eestindus oli Joachim Heinrich Campe teose mugandus, mitte Daniel Defoe romaani otsetõlge. Raamat ilmus lühendatult 1842. aastal. 1830. aastal lahkus ta köstrikohalt ning jätkas tööd Pärnu elementaarkooli õpetajana. [3][4]
Caspar Franz Lorenzsonn (1811–1880), kelle eesnime kirjutatakse ka Kaspar, jätkas venna järel köstritööd 45 aastat. Hasselblatt meenutab tema piiblitunde, leeriõpetust ja osalemist matustel; tervise halvenedes asendas teda väimees Jakob Kibe. Kirjandusloos on ta tuntud „Jenowewa ellust“ eestindajana ning ajakirjandusloos „Perno Postimehe“ vastutava toimetajana aastatel 1864–1879. Köstriamet ühendas tema puhul kiriku, kooli ja eestikeelse lugemisvara. [2]
Köstriameti ümberkorraldamine 1895. aastal
30.10.1895 otsustas kirikukonvent senise köstriameti ajutiselt asendada abiõpetaja ning orelimängija ametiga. Suur kogudus vajas teist õpetajat, kuid kõigi seniste ja uute ametikohtade ülalpidamiseks ei jätkunud raha. 12.12.1895 seati J. Kuus orelimängijaks ja kantoriks. Hilisem Artur Jungi köster-organisti amet näitab, et ametinimetuste kasutus muutus edasi. [2][5]
Artur Jung (1877–1959) oli köster-organisti töö kõrval seotud Pärnu eestikeelse seltsielu ja haridusega. 1939. aasta teatmik nimetab teda ka Endla seltsi eestseisuse liikme ja koorijuhina ning Pärnu Eesti Kooliseltsi asutajana. Hiljem sai temast õigusteaduse haridusega advokaat. Tema elukäik on üks näide kiriku muusikute osast linna avalikus elus. [5]
Orel ja koorilaul 19. sajandil
Hasselblatt märgib, et õpetaja Johann Friedrich Schulinuse ajal (1775–1798) polnud Eliisabeti kirikus veel orelit ega orelimängijat. 1845. aastal valminud orel võeti 1857. aastal põhjalikule parandusele. Nii kuulus varasemate köstrite laulutöö aega, mil kirikulaulu ei saatnud veel orel. [2]
M. Söörd juhatas Eliisabeti kiriku laulukoori uuendatud kiriku pühitsemisel 19.10.1893. Samal jumalateenistusel laulsid ka Reiu koolmeistri Hansschmidti ja endise koolmeistri M. Musta juhatatud koorid. Nii on koguduse koorilaulust nimeline teade olemas juba 19. sajandist; seda esinemisteadet ei saa siiski käsitada dirigentide täieliku ametiloendina. [2]
Nikolai koguduse organistid
Nikolai kirikus oli orel juba enne 19. sajandi kontserdikultuuri kujunemist. 1649. aasta taastamisega seostub Christoph Memmkeni ehitatud orel; 1885. aasta tornipõlengus hävis ka toonane instrument. Organistide hilisemast tööst on säilinud eluloolisi teateid ja kontserdikajastusi. [1]
| Nimi ja aeg | Amet ja seos kogudusega |
|---|---|
| Max Peters Pärnus 1883–1893 | Nikolai koguduse organist ja Mihkel Lüdigi õpetaja; tegutses ka pianisti ning koorijuhina. [6][7] |
| Vühner 1890. aastatel, enne Lüdigit | Petersi järel tegutsenud organist ja Lüdigi õpetaja. [8] |
| Mihkel Lüdig 1896–1897 | Nikolai koguduse organist enne konservatooriumiõpinguid. [9] |
| Woldemar Schütz enne 1903. aastat | Koch seostab ta Nikolai kirikuga kujul „St. Nicolai ?–1903“; küsimärk jätab teenistuse algusaasta lahtiseks. [7] |
| Alfrēds Kalniņš 1903–1911 | Läti helilooja, Nikolai kiriku organist ning Pärnu muusikaelu edendaja. [10][11] |
Max Peters, Vühner ja noore Mihkel Lüdigi kujunemine
Mihkel Lüdigi muusikaline haridustee sai tugeva aluse Max Petersi (1849–1927) juures: Pärnus õppis ta klaverit, orelit ja muusikateooriat ning sai õpetajat laste jumalateenistustel asendada. Vändra muusikakooli käsitlus toob esile Petersi rolli nii organisti, pianisti kui ka koorijuhina. [6]
1929. aasta Muusikalehe juubeliartikkel lisab sellesse loosse organist Vühneri, kelle juures Lüdig õppis Petersi lahkumise järel veel kaks-kolm aastat. Seejärel lahkus ka Vühner Pärnust. Sama kirjutise järgi andis 16-aastane Lüdig oma esimese orelikontserdi Nikolai kirikus 1896. aastal koos prl Söördi eesti laulukooriga. [8]
Mihkel Lüdig (1880–1958) teenis Nikolai koguduse organistina 1896–1897. Tema hilisem tee viis Moskva ja Peterburi konservatooriumi ning organisti- ja koorijuhitööle Peterburis ja Tallinnas. Pärnu kirikuelus alanud kujunemislugu on seega osa ka eesti kutselise muusika ja laulupeokultuuri ajaloost. [9][6]
Alfrēds Kalniņš ja läti muusika side Pärnuga
Alfrēds Kalniņš (1879–1951) töötas Pärnu Nikolai kirikus 1903–1911. Läti Muusika Infokeskuse plaadivihik kinnitab otsesõnu nii kiriku kui ka ametiaastad. Läti Rahvusraamatukogu elulugu kirjeldab teda helilooja, organisti, pianisti, dirigendi ja publitsistina. Hiljem sai temast läti rahvusliku ooperi „Baņuta“ autor, Riia toomkiriku organist ja Läti konservatooriumi rektor. Pärnu-aastad kuuluvad selle rahvusvahelise elukäigu algusjärku. [10][11]
Otto Muyschelit (1874–1928) nimetab Klaus-Peter Kochi teatmik Pärnu linnamuusikadirektori, koorijuhi ja Nikolai kiriku organistina ligikaudu 1910. aasta paiku. Kuna teade on umbmäärane ja kattub Kalniņši dokumenteeritud Pärnu-aastatega, on see siin esitatud eraldi tegevusteatena, mitte Kalniņši järel alanud ametiajana. [7]
Eliisabeti organistid ja koorijuhid 20. sajandil
Peeter Laja ja Oskar Valker
Peeter Laja (1897–1970) on nimetatud Eliisabeti kiriku organistina Jaanus Torrimi oreliõpetuse ajalugu käsitlevas kirjutises. Laja lõpetas 1925. aastal Tallinna konservatooriumis oreli eriala August Topmani ning kompositsiooni Artur Kapi juures. Tema tegevus hõlmas orelikontserte, koorijuhatamist, õpetamist ja heliloomingut. 1945. aastal asutas ta Pärnu Lastemuusikakooli ning juhtis seda 1950. aastani. [12][13]
Oskar Valker (Valkner) on samas oreliõpetuse ajaloo käsitluses nimetatud Pärnu Eliisabeti organistina. Ta lõpetas konservatooriumi oreliklassi 1930/1931. õppeaasta VII lennus. [12]
August Arumäe – õpetaja ja koori eestvedaja
August Arumäe (1895–1976), kuni 1939. aastani Grünberg, teenis Eliisabeti II pihtkonda alates 1925. aastast. Viljandi Linnaraamatukogu kodulookäsitlus toob tema tegevusest esile kirikukoori rajamise ja juhatamise ning laulude tõlkimise koori repertuaari tarbeks. Nii kuulub ta siia ka kooritöö tegijana. Tema vaimulikuteenistust tutvustab pikemalt koguduse vaimulike leht. [14]
Merike Saaremets – orelimäng, õpetamine ja kirikulaul
Merike Saaremets (1960–2025) töötas Eliisabeti koguduse organistina ning õpetas orelit Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis. Ta õppis orelimängu Hugo Lepnurme ja Rolf Uusvälja juures ning lõpetas 1994. aastal EELK Kirikumuusikakooli organist-koorijuhina. Kirikumuusika Liidu asutajaliikmena ja õppejõuna ulatus tema panus Pärnust kaugemale. Hiljem teenis ta Suure-Jaani ja Kõpu kogudust. Tema järelehüüe rõhutab armastust rahvakoraali ja selge eesti keele vastu. [15]
Kristel Neitsov-Mauer – poistekoorist naiskoorini
Kristel Neitsov-Mauer on oma kirikumuusikutee algust meenutades kirjeldanud, kuidas Merike Saaremetsa palve leeritunnis klaveril koraali saata viis ta koguduse muusikatöösse. Seejärel juhatas ta poistekoori, saatis lastekoori klaveril ning juhatas naiskoori. Muusika kaudu tekkinud vajadus kristlikku sõnumit sügavamalt mõista viis ta 1999. aastal usuteaduse õpinguteni. Need meenutused avavad koguduse kooritöö argipäeva ja muusiku vaimuliku kujunemise seose. [16]
Elise ja uuema aja muusikud
Kai-Tõe Ellermaa ning tütarlastekoor Elise
Kai-Tõe Ellermaa (sündinud 1960) asutas 1990. aastal Eliisabeti koguduse tütarlastekoori Elise ning kujundas selle kunstilist teed dirigendina. Ta õppis koorijuhtimist Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis ning Tallinna konservatooriumis. Elise tõi koguduse kooriellu eri põlvkondi noori lauljaid ning esines ka rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel. [17][18] Koor ei ole koroonapandeemia aastatest saadik enam tegutsenud.
Koori töö taga on olnud ka teisi muusikuid. 2015. aasta juubelitutvustus nimetab Elise kontsertmeistrina Gerly Kättmanni ja hääleseadjana Ruth Lehist. Need on eri ülesanded: klaverisaatmine toetab koori harjutamist ja esinemist, hääleseade lauljate vokaalset arengut. [18]
Jaanus Torrim – organist, koorijuht ja orelite eestvedaja
Jaanus Torrim (sündinud 1975) alustas Eliisabeti kiriku organistina 1999. aastal ning töötas EELK leksikoni järgi koguduse koorijuhina 2000–2010. Tema tegevus ühendas jumalateenistusliku orelimängu, heliloomingu, kooride juhatamise ja kontserdikorralduse. Leksikon nimetab koguduse segakoori esinemist Urmas Sisaski „Eesti missa“ ettekandel 2001. aastal ning osalemist Gabriel Fauré „Reekviemi“ ettekandel koos Kuressaare koguduse segakooriga 2006. aastal. [17]
Torrim algatas 2000. aastal kiriku orelifondi ning oli 2010. aastal valminud Hardo Kriisa oreli ehitamise eestvedaja. Tema 2010. aasta intervjuust selgub, et mõte teisest orelist kasvas välja vana oreli 2001. aastal lõppenud remondi järel. Koori ja orkestriga musitseerimiseks loodud uued võimalused seovad organisti töö ka pühakoja kujunemisega kontserdipaigaks. [18][19]
Aaro Tetsmann – organist ja muusikatöö juht
Aaro Tetsmann (sündinud 1966) on Eliisabeti koguduse organist ja muusikatöö juht. Ta alustas EELK leksikoni järgi Eliisabeti koguduse organistina 2014. aastal, olles varem teeninud Viljandi Pauluse kogudust. Tema õpingud hõlmasid muusikateooriat, kirikumuusikat ja orelit, sealhulgas Sibeliuse Akadeemias Helsingis. [17][20]
Aita-Liis Torrim
Aita-Liis Torrim on Pärnu Eliisabeti koguduse endine organist.
Ines Maidre – Pärnu orelifestivali kunstiline juht
Ines Maidre (sündinud 1958) on Pärnust pärit organist ja klavessinist ning Pärnu rahvusvahelise orelifestivali kunstiline juht alates 2014. aastast. Tema koostatud eri teemadega festivalikavad toovad suvekuudel Eliisabeti kirikusse Eesti ja välismaa organiste, lauljaid ning instrumentaliste. Kontserdid tutvustavad oreli võimalusi nii soolopillina kui ka koos teiste muusikutega. [21]
Maidre õppis klaverit Bruno Luki ja orelit Hugo Lepnurme juures ning täiendas end Pariisis Daniel Rothi juhendamisel. Lisaks rahvusvahelisele kontserditegevusele on ta õpetanud orelit; tema õpilaste hulka kuulub ka Eliisabeti koguduse organist Aaro Tetsmann. [22]
Maidre musitseerib Eliisabeti kirikus sageli ka väljaspool orelifestivali. Näiteks mängis ta orelit 2026. aasta ÖÖvalgel festivali lavastuses „Pilgud taevasse“, kus orelimuusika põimus elektroonilise muusika, valguse ja projektsioonidega. [23]
Muusikatöö täna
Eliisabeti koguduse organist ja muusikatöö juht on Aaro Tetsmann. [20] Koguduses tegutseb naiskoor Tiiu Künnapase juhatusel. Kogudusemajas peab proove ka Pärnu oikumeeniline naiskoor Oiku, mida juhatab Ester Murrand. Kui soovid koguduses laulda või muul viisil muusikatöös kaasa teenida, võta ühendust koguduse kantseleiga. Sealt saad ajakohast teavet laulmisvõimaluste, proovide ja liitumise kohta.
Kuidas seda pärandit hoida
Pärnu koguduste muusikalugu ei piirdu orelite ja tuntud heliloojatega. Sama pärandi osa on lauluproovid, koraalide õpetamine, väikeste kooride teenimine ja muusikute järjepidev töö. Köstrite koolitöö, Nikolai organistide õpetajaroll ning Eliisabeti laste-, nais- ja segakooride tegevus näitavad selle loo eri tahke.
Koguduse muusikute teenistuslugu ei ole veel tervikuna kaardistatud. Eriti napib siin ülevaates andmeid 1907. aastale järgnenud aja ning 1940.–1980. aastate kohta; mitme nimetatud muusiku täpsed ametiajad pole teada. Ülevaatesse on koondatud isikud, kelle konkreetne seos koguduse muusikatööga on allikas nimetatud. Täiendusi aitavad tuua koguduse aruanded, kirikuraamatud, kooride kroonikad, kavalehed ja fotod. Kui teil on mõne siin tegutsenud muusiku kohta dokumente või mälestusi, palume ühendust võtta koguduse kantseleiga.
Allikad
- Kristjan Luhamets. „Koguduse lugu: Pärnu Nikolai kogudus“. e-Kirik, 11.11.2021.
- Johannes Hasselblatt. „Pärnu Elisabeti-kiriku ajalugu“ (1898), lk 15, 28, 37 ja 45–47. Koorid 1893. aasta pühitsemisel, varasem oreli puudumine, köstrite loend ning 1895. aasta ametikorraldus.
- Leo Anvelt. „Killukesi Heinrich Gottlieb Lorenzsonni elukäigust“. Keel ja Kirjandus 1979, nr 5, lk 281–288, eriti lk 283–285. Köstritöö algus 1825. aastal ja lahkumisavaldus 01.09.1830.
- Ave Mattheus. „Tõlkepärl eesti ilukirjanduse algusaegadest“. Methis 2015, nr 15. Heinrich Gottlieb Lorenzsonni robinsonaad.
- „Välis-Eesti tegelased“ (1939), lk 31: Artur Jung.
- Mihkel Lüdigi nimelise Vändra Muusika- ja Kunstikooli käsitlus „Mihkel Lüdig“. Max Petersi õpetajatöö Pärnus.
- Klaus-Peter Koch. „Deutsche Musiker in Estland einschließlich dem nördlichen Livland“, lk 46 (Otto Muyschel), 50 (Max Peters), 62 (Woldemar Schütz).
- Teodor Vettik. „Mihkel Lüdig“. Muusikaleht 1929, juubelinumber nr 5/6, lk 207–209, eriti lk 208. Peters, Vühner ja Lüdigi esimene orelikontsert.
- Herbert Normann. „Tants teadmatusse: Päevik 1944–1961. XXXV“. Akadeemia 2021, nr 5, lk 950, märkus 1698: Mihkel Lüdigi teenimine Nikolai koguduses 1896–1897.
- Läti Muusika Infokeskus / Skani. „Alfrēds Kalniņš. Moments musicaux“ plaadivihik, lk 4: töö Pärnu Nikolai kirikus 1903–1911.
- Läti Rahvusraamatukogu laulupeokogu: Alfrēds Kalniņš.
- Jaanus Torrim. „Oreli õpetamisest“. Teater. Muusika. Kino 1999, lk 71–73, eriti lk 72: Oskar Valker (Valkner) ja Peeter Laja.
- Eesti Muusika Infokeskus: Peeter Laja elulugu.
- Viljandi Linnaraamatukogu kodulookäsitlus: August Arumäe, osa „Arumäe muusikaelu“ (2020).
- Hedi Vilumaa ja Tuuliki Jürjo. „In memoriam: Merike Saaremets“. Eesti Kirik, 05.02.2025.
- „Kristel Neitsov-Mauer: kirikusse jõudsin muusika kaudu, huvist sõnumi vastu“. Eesti Kirik.
- EELK kirikumuusikute leksikon: Kai-Tõe Ellermaa, Aaro Tetsmann, Aita-Liis Torrim ja Jaanus Torrim.
- „Tütarlastekoor Elise 25. Jaanus Torrim 25.“ Eesti Muusika Infokeskus, 15.04.2015.
- Merje Talvik. „Orel on inimkonna vaimsuse kehastus“. Eesti Kirik, 31.08.2010. Jaanus Torrimi intervjuu.
- Pärnu Eliisabeti koguduse töötajate leht. Aaro Tetsmann – organist ja muusikatöö juht.
- Pärnu rahvusvahelise orelifestivali koduleht: festivali eesmärgid ja kunstiline juht Ines Maidre alates 2014. aastast.
- Eesti Muusika Infokeskus: Ines Maidre elulugu, õpingud ja õpetajatöö.
- Pärnu Eliisabeti koguduse kalender: ÖÖvalgel „Pilgud taevasse“, 02.10.2026. Orelil Ines Maidre.
Vaata ka: koguduse ajalugu · Nikolai kogudus ja selle vaimulikud · koguduse vaimulikud.