Vastupanuvõitluse päeva puhul Pärnus Vabaduse pargis toimunud pärgade asetamise tseremoonial mõtiskles ja pidas hingepalve meie koguduse juhatuse esimees, diakonikandidaat Andres Riivits.
Head kokkutulnud
Jeesus ütleb tänase päeva evangeeliumis:
„Ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata! Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi. Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.”
Mt 10:28–33
Head inimesed. Vastupanu algab alati otsusest keelduda sellest, mis ei ole õige ega hea. Otsusest mitte nimetada valet tõeks, vägivalda õiguseks ega sõda rahuks. Otsusest mitte unustada oma maad, oma rahvast ja oma kohust. Otsusest kuuletuda südametunnistuse häälele Jumala ees.
Täna mälestab kirik üle ilma püha Mauritiust ja tema kaaslasi, Teeba leegioni märtreid. Kiriku pärimus mäletab neid sõduritena, kes jõudsid piirini, millest maise võimu käsule kuuletumine ei olnud enam võimalik ilma oma südametunnistust salgamata. Nende „ei” keisrile kasvas nende „jah”-sõnast Kristusele. Neist said märtrid ehk veretunnistajad – inimesed, kes tõestasid, et kuigi füüsiline elu on suur väärtus, on siiski sellest ka kõrgemaid aateid.
Märter ei ole inimene, kes otsib surma. Märter on inimene, kes keeldub ostmast oma elu reetmise hinnaga.
Sama küsimus tõusis meie rahva ette 1944. aasta septembris. Üks okupatsioonivõim oli lahkumas ja teine lähenemas. Keset seda teadmatust moodustati Otto Tiefi valitsus. Selle valitsuse käsutuses ei olnud jõudu, millega peatada pealetungivad tankid. Ometi tehti midagi väga olulist: öeldi välja, et Eesti Vabariik ei ole lakanud olemast.
See tegu ei peatanud võõrast sõjaväge. Kuid see ei lasknud vägivallal muutuda õiguseks ega okupatsioonil saada Eesti rahva vabaks valikuks.
Sinimustvalge lipp võidi Pika Hermanni tornist maha rebida. Inimesi võidi vangistada, küüditada ja tappa. Ajalugu võidi ümber kirjutada. Kuid tõsiasi jäi: Eesti riik oli okupeeritud, mitte loovutatud.
Jeesus saadab oma jüngrid maailma, mille vägivalda ta hästi tunneb. Ka tema enda üle mõistetakse kohut, teda pekstakse ja ta lüüakse risti. Seepärast ei ole tema julgustavad sõnad odav optimism: „Olge vaprad, küll kõik läheb hästi.”
Kõik ei läinud maises mõttes hästi. Paljud vastupanuvõitlejad kaotasid vabaduse, tervise või elu. Paljud ei näinud Eesti iseseisvuse taastamist. Ja ometi polnud nende ohver asjatu.
Nagu kristlikku usku, nii ei saa ka aateid ja südametunnistust mõõta üksnes sellega, kas inimene jõudis oma silmaga võitu näha. Usk ei ole ennustus, et ajalugu pöördub kindlasti juba meie eluajal meile soodsas suunas. Usk tähendab, et ka kaotuse, vangistuse ja surma keskel ei lase inimene Jumala käest lahti.
Jumala ustavus ulatub üle surma ja hauagi.
Selle kinnituseks ei anna Kristus meile mitte mõnd ilusat mõtet, vaid iseenda. Tema läks läbi kannatuste ja surma ning väljus viimaks surmavallast võitjana. Sellest ajast peale ei kuulu viimane sõna ealeski ühelegi timukale, vangivalvurile ega okupatsioonivõimule. Ilmutusraamat ütleb, et „Tall juhib omad eluvee allikaile ja Jumal pühib ära iga pisara nende silmist.”
„Ärge kartke,” ütleb Kristus täna ka meile selles rahutus maailmas. See ei tähenda, et meis poleks tervislikku annust hirmu. See tähendab aga, et hirm ei ole meie isand.
Meie Issand on Kristus. Tema hoolde usaldagem nüüd palves iseendid ja kõik need, kes oma elugi hinnaga on meie rahva vabaduse eest seisnud. Palvetagem.
Hingepalve
Tõe ja halastuse Jumal,
me täname Sind kõigi eest,
kes jäid vägivalla ja ülekohtu keskel
ustavaks tõele, oma südametunnistusele ja ligimesele.
Me mälestame kõiki nimepidi tuntud ja tundmatuid,
kes Eesti vabaduse eest seistes
kaotasid elu, tervise või vabaduse.
Me usaldame nad Sinu halastuse hoolde.
Anna meilegi julgust öelda jah sellele, mis on hea,
ja ei sellele, mis alandab inimest ning moonutab tõde.
Hoia meid üksõiksuse, arguse ja vihkamise eest.
Kaitse meie maad ja rahvast
ning õpeta meid kasutama oma vabadust
õiglaselt, vastutustundlikult ja armastusega.
Seda palume Jeesuse Kristuse,
ristilöödud ja ülestõusnud Issanda läbi.
Igavene rahu anna neile, Issand,
ja igavene valgus paistku neile.
Aamen.
