KÕIKIDE SURNUTE MÄLESTUSPÄEV EHK HINGEDEPÄEV
Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees. (Hb 4:9)
Novembri algus on Eestis olnud ikka hingedeaeg. Vana rahvakombe järgi arvati, et esivanemate hinged tulevad sel ajal koju, ning neile köeti sauna ja kaeti laud. Tänapäeval süüdatakse hingedepäeval küünlaid kalmistutel ja kodude akendel.
Kristlik hingedepäev vaatab teises suunas. Me ei kutsu lahkunuid tagasi. Me usaldame nad Jumala kätte ja mälestame neid palves. Küünal aknal võib saada väikeseks tunnistuseks Kristusest, kes on maailma valgus ja kelle käes on nii elavad kui surnud.
Päeva lugemised räägivad ülestõusmise lootusest. Taaniel näeb, et paljud, kes magavad mullas, ärkavad, ja arukad hiilgavad nagu taevalaotus (Tn 12:1–3). Paulus võrdleb surma seemnega: mis külvatakse kaduvuses, äratatakse kadumatuses (1Kr 15:35–44). Saduserid tahavad Jeesust ülestõusmise küsimusega lõksu püüda, kuid Jeesus vastab, et Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal (Mt 22:23–33).
Psalm 27 annab sõnad sellele, mida leinaja tunneb: igatsuse näha Issanda headust elavate maal ja palve, et Jumal ei peidaks oma palet. Lein ja usk ei välista teineteist. Lootus ei võta igatsust ära, kuid annab sellele suuna.
Kui sul on võimalik, süüta täna küünal oma lähedase haual või kodus ja nimeta tema nimi palves Jumalale. Heebrealaste kiri kinnitab meile, et Jumala rahva hingamisaeg on alles ees.
Palvetame: Lootuse Jumal, me tuleme Sinu ette oma lahkunuid mälestama. Kingi meile lohutust ja rahu. Julgusta meid usus, et need meie armsad on Sinu kätes, ning tõsta meie pilk üle haudade ülestõusnud Jeesusele, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.
