Tänases evangeeliumiloos (Jh 12:37-43) öeldakse juudi ülikutest, et nad uskusid Jeesusesse, “kuid ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,” nagu Johannes kommenteerib ja lisab, et nende käitumist ajendas valik olla pigemini tunnustatud inimeste kui Jumala poolt juhul, kui mõlemat korraga ei saa.

Kas mu heateod on päriselt armastus või lihtsalt “korrektne religioossus”? Sest paastumine ilma halastuseta muutub dieediks. Andmine ilma armastuseta muutub raamatupidamiseks. Kristlus ilma konkreetse ligimeseta muutub … ideeks.

On eelviimane pühapäev enne paastuaja algust. Jeesus ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan Tema töö“ (Jh 4:34) ning kirjas heebrealastele öeldakse Vana Testamendi lauluraamatut tsiteerides: “Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks.” (Hb 3:15) Need laused kõlavad nagu äratuskell—ja küllap ongi…

Tänases evangeeliumiloos (Jh 4:39-42) näeme, kuidas usk Kristusesse ühendas muidu, maiselt, üsna erinevad inimesed, mehed ja naised, juudid ja samaarlased, autud ja auväärsed kodanikud.

Issanda ristimise pühaga lõpeb jõulude tähistamine.

Jõuluaja teise pühapäeva piiblitekstid kirikukalendris (1Sm 3:1-10, Rm 12:1-5 ja Jh 10:22-30) meenutavad meile, et Jumal soovib meiega suhet ning kõnetab meid ka siis, kui meile mõnikord tundub, et taevas vaikib.

„Head vana aasta lõppu!“ Nii me üksteisele täna soovime. Kui aga korraks peatume, siis – mis on selles lõppemises õigupoolest head?

Jõulunädal on nagu liturgiline jumalateenistus: kahekõne Jumala ja inimeste vahel. Jõulupäeval kingib Jumal maailmale oma ainusündinud Poja, teisel jõulupühal tapavad inimesed esimärter Stefanose; 27. detsembril kuulutab püha apostel ja evangelist Johannes, et Jumal On Armastus, täna laseb Heroodes tappa Petlemma poisslapsed… Nende kontrastide läbi saab selgeks, kui väga me vajame Kristuses ilmunud Jumala armu, mis…