Mõtisklused

Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks. (Fl 2:5-7)

Venemaa kultuuri- ja kirikuringkondades, aga tundub, et laiemalt kogu ühiskonnas, on mõnda aega löönud laineid Novosibirski ooperi- ja balletiteatris etendunud uuslavastus Richard Wagneri ooperist «Tannhäuser».

Parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast. (Mk 12:2)

Pärast seda, kui Jeesus oli oma surmaeelse nädala alguses palmiokste lehvides ja kiituslaulude saatel Jeruusalemma tulnud, viibis Ta päevast päeva templis. Ühel korral neist ajas Ta pühakojast välja kõik, kes seal müüsid ja ostsid, ning «lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid», hüüdes «Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!»» (Mk 11:15-17)

Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks. (Ilm 21:7)

Niikaua kui mäletan, olen olnud üsna kehv lauamängude mängija. Mitte seetõttu, nagu ei saaks ma nendega kuidagi hakkama, vaid seepärast, et ma olen väga vilets kaotaja. Ja võib-olla veelgi viletsam võitja.

Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast. (Jh 8:47)

Sõnadel on suur vägi ning vahel võivad kogematagi öeldud sõnad kanda endas omalaadselt kõnekat sisu. Näiteks kui kuulsin hiljuti uudist sellest, et ühel New Yorgi lennuväljal olla lennuk maandumisraja lühiduse tõttu peaaegu merre sõitnud, ütlesin hajameelselt: «Jah, ka Kärdla surnuaial on väga lühikesed maandumisrajad.» 

Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut. (Lk 7:47)

Jeesuse tähendamissõna kahest võlgnikust võib jätta mulje, nagu annaks Jumal inimestele andeks vastavalt sellele, kuivõrd inimesed Teda armastavad, või nagu ootaks Jumal inimestelt vastavalt andeksantavate pattude rohkusele suuremat või väiksemat vastuarmastust.

Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle! (5Ms 32:7)

Möödunud kolmapäeval, Tuhkapäeval, algas taas paastuaeg. Vanema traditsiooni järgi on väga tähtis ka tulev kolmapäev – kolmapäev pärast paastuaja esimest pühapäeva, mida Eestis on peetud kevadise Palvepäevana. Tegemist on [kahetsusväärselt vaid] jäänusega hiljemalt 4. sajandi lõpust alates neli korda aastas peetud palve- ja paastupäevadest, mis on seotud nelja aastaajaga.