Mõtisklused

Eks ole Issanda päev pimedus, aga mitte valgus? See on sünge ja sel pole sära. (Am 5:20)

Karjane Aamos, kes oli ise tõenäoliselt pärit Juudast, kuulutas prohvetina Iisraelis (Põhjariigis) 8. sajandi keskpaiku, Jehu soost pärit kuninga Jerobeami päevil (Am 1:1). Ajaloolaste andmeil oli tegemist tõelise - ja tõenäoliselt suurima - õitsenguajaga Põhjariigi ajaloos peale Iisraeli jagunemist pärast kuningas Saalomoni surma. Piibli andmeil õnnestus Jerobeamil võita Iisraelile koguni Damaskus (2Kn 14:28).

Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim. (4Ms 11:26)

Ka terve hulga erinevate piiblitõlgete läbivaatamine andis ühe ja sama tulemuse: mitte kuskil ei ole 4Ms 11:26 juurde lisatud selles salmis olevate nimede tõlget - kuigi võiks, sest sel juhul avaneks nendega ja nendega seoses toimunu üsna huvitavas valguses.

Need kaks nime - Eldad ja Meedad - on ju üpris sarnased: mõlema teine pool tuleneb sõnast "armastus". Esimene nimi võiks tähendada "Jumala armastatu", teine ongi lihtsalt "armastus".

Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu. (Mt 14:24)

Kui elasin Hiiumaal, pidin ametiülesannete tõttu üsna sageli Rootsis käima - laevaga muidugi. Mäletan üht vägagi tormist reisi, aga mitte niivõrd seetõttu, et hommikul oli terve laevapood justkui segi pekstud, vaid selle järgi, mis juhtus öösel. Olin ostnud võimalikult odava pileti laeva põhjas asuvasse neljakohalisse kajutisse, peale minu oli seal veel kaks meest kuskilt Kesk-Venemaalt. See oli nende esimene reis Rootsi. See oli nende esimene merereis üldse. See oligi esimene kord, mil nad merd nägid. Ja see esimene kord tabas neid 9-10-pallise tuulega ...

Su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.  Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: "See on tee, käige seda!" (Js 30:20-21)

Savoiast pärit filosoof Joseph-Marie de Maistre, kelle nime arvatavasti enamus eestlasi ei tea, on kakssada aastat tagasi pannud kirja mõtte, mida on ühes või teises sõnastuses kuulnud arvatavasti enamus eestlasi: "Toute nation a le gouvernement qu’elle merite." - "Igal rahval on valitsus, mida ta väärib." Nii enne kui vahetult pärast valimisi kõlab see lause tavapärasest sagedamini, kusjuures enamasti mõistetakse seda negatiivselt, rehepapi ja vanapagana stiilis: "Ise tegi! Ise tegi!"

Vaim ja mõrsja ütlevad: "Tule!" Ja see, kes kuuleb, öelgu: "Tule!" Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)

Ameerika õigeusupreestri Thomas Hopko sõnul vastab ta neile, kes temalt küsivad, mida ta arvab sellest, et ikka veel ei ole saabunud juba esimeste kristlaste poolt kohe-kohe oodatud maailmalõpp, et tal on sellest väga hea meel, kuna muidu teda ja küsijat ei oleks lihtsalt olemas ja neil ei olekski võimalust pääseda pühade hulka, kes näevad kord palgest palgesse Jumalat.

Nii on kirik ja iga kristlane pidevalt teatud lõhestatud olukorras - nagu seda väljendab ka püha Johannese Ilmutusraamatu lõpp: ühelt poolt palve, et Issand tuleks juba varsti (vrd Ilm 22:20), teisalt aga kutse kõigile inimestele tulla eluvee juurde, ja järelikult ka palve, et Jumal veel veidi viivitaks ja oleks meiega pikameelne (vrd Lk 13:6-9: "Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, ... ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma ...").

Et neid nimetataks õigluse tammedeks, Issanda istanduseks, millega Ta ennast ehib. (Js 61:3)

Tee omale tee peale üks tee. - Eesti keel on imeline. Aga nii on ka teiste keeltega, kusjuures vahel äärmiselt erineval viisil. Heebrea keel oma konsonantkirjaga pakub samuti väga palju avastamisrõõmu.

Seal, kus eestikeelses Piiblis kõneldakse "õigluse tammedest", võib heebreakeelne tekst viia mõtted uitama ei tea kui kaugele. Üht ja sama sõna 'jl saab lugeda erineval viisil, kas 'ajil või 'ejl, kusjuures mitmus on mõlemal ühesugune: 'ejlijm. Aga tähendused on erinevad.