Mõtisklused

Kord ..., kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud. (1Sm 3:2-3)

Teatavasti on kuu palju tähtsam ja vajalikum kui päike, kuna kuu paistab öösel pimedas, päike aga päeval, mil on niigi valge.

Kui tänapäeval öeldakse, et "lamp ei olnud veel kustunud" (tegelikult tuleks selles kohas heebrea keelest tõlkida: "Lampi ei olnud veel kustutatud." - nagu meie esimeses piiblitõlkes: "Jummala lamp es olle veel ärrakustutud."), siis peetakse vist enamasti silmas hilisõhtut enne magamaminekut. Kui jõuab magamise aeg, kustutatakse tuli ja inimesed poevad teki alla. Meie piibliloos on aga tegemist hoopis koidueelse ajaga, sest lambid süüdati templis õhtul ja kustutati hommikul (2Ms 27:20-21; 30:7-8; 3Ms 24:2-4).

Kuigi ma kuulun peaasjalikult vanamuusika austajate hulka (Deep Purple, Pink Floyd, Led Zeppelin jmt), avastan ma aeg-ajalt ka suhteliselt uusi laule, mis mind vägagi kõnetavad. Eesti muusikutest tuleb siinkohal kindlasti kõne alla Dagö ja nii mõnegi lauluga isegi Smilers.

Üks mind kõige enam puudutanud laule viimasel ajal pärineb viie aasta eest igavikku lahkunud ameerika soulilauljalt Luther Vandrossilt.

Ta jõudis selle salvestada üsna vähe enne oma 52. sünnipäeva ning vahetult enne teda tabanud ajurabandust. Paar aastat hiljem ta suri, otseseks surmapõhjuseks südamerike, tema hädad olid aga tingitud suhkru- ja kõrgvererõhutõvest - samadest haigustest, mis olid viinud ära tema isa, kui ta oli vaid 8-aastane.

Sa paned Talle nimeks Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest. (Mt 1:21)

Jeesus on Päästja - Tema nimi ütleb, milleks Ta on sündinud, siia ilma tulnud: et päästa inimesed nende pattudest ja patu tagajärgedest. Siinkohal on oluline rõhutada, et Pühakiri kõneleb selgelt "nende pattudest", s.t mitte mingist "üleüldisest" patust, vaid konkreetsete inimeste konkreetsetest pattudest.

Sõnal "patt" on nii heebrea kui kreeka keeles huvitavad algtähendused nagu "[sihtmärgist] mööda viskamine/heitmine" (vrd Km 20:16) või "[õigelt teelt] eksimine". Inimese elu - ja kogu inimkonna  eksistentsi - kontekstis võiksime öelda, et patt on seega meile seatud eesmärgist kõrvale kaldumine ning oma tõelise kutsumuse, oma olemuse vastu eksimine. Kui siia lisada veel üks kreekakeelse sõna "hamartia" tähendus - nimelt "kellegagi osaduse või ühenduse või ühtsuse katkestamine/kaotamine" -, siis saame enam-vähem täiusliku pildi patu olemusest: see on ühenduse kaotamine Jumalaga, omaenda kutsumusest taganemine ja oma olemasolu eesmärgist eemale eksimine . Kusjuures mitte kuidagi abstraktselt, vaid täiesti konkreetselt, selgelt määratletavate sammude kaudu (mis võivad seisneda nii teos, mõttes, sõnas kui tegematajätmises).

Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast. (Mt 11:11)

Jeesuse sõnad Ristija Johannese kohta võivad tekitada mulje, nagu ei kuuluks Johannes taevariiki. See kindlasti ei ole nii, sest Jeesus austab Johannest mitte ainult sellega, et nimetab teda suurimaks naisest sündinute hulgas, vaid veelgi enam sellega, et nimetab teda Eelijaks, see tähendab selleks, kes tuleb vahetult Jumala enda eel: "Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav."(Ml 3:23)

Juba see, et Jeesus võrdleb Ristija Johannest "teiste taevariigis olijatega", näitab, et ka tema on seal - aga suurus taevariigis ei tulene mitte inimese isiklikust, tema kui "naisest sündinu" suurusest, vaid millestki muust: inimese avatusest Pühale Vaimule ja Jumala armule; sellest, kuivõrd inimene on valmis kaduma ise, et temas võiks üha kirkamalt saada ilmsiks Jumala ligiolu - et ei elaks enam Tema, vaid Kristus tema sees (vt Gl 2:20). Püha Johannese evangeeliumi sõnadega: "Kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks: neile, kes usuvad Tema nimesse; kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast." (Jh 1:12-13)

Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. (Lk 12:37)

Jeesuse sõnad valvamisest ja valmisolekust - "Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!" (Lk 12:35) - seisavad Luuka evangeeliumis väga huvitavas kontekstis. Neile eelneb manitsus mitte muretseda ning soovitus otsida pigem Jumala kuningriiki, kuna kõik muu antakse pealekauba. Järgneb hoiatus, et Jeesusele ustavaks jäämine ja Temast tunnistuse andmine ei pruugi tuua inimestele rahu, vaid hoopis katsumusi, lahkmeelt, vaenu ja tagakiusu.

Lugesin hiljuti ülevaadet prantsuse maalikunstniku Paul Gauguini kirevast ja traagilisest elust. Hariduse omandamise järel tegeles Gauguin merekaubandusega, reisis palju, teenis mereväes, asus 23-aastasena Pariisis tööle börsimaaklerina ning abiellus paar aastat hiljem. Kümne aasta jooksul sündis perre viis last. Pärast lühikest ja äriliselt ebaõnnestunud viibimist Kopenhaagenis jättis Gauguin oma pere sinna ning naases Pariisi, soovides pühenduda täielikult maalikunstile.

Issand vajab teda. (Mt 11:3)

Nikolai Nossovi lasteraamatus "Totu kuul" kasutavad üks ärimees ja tema agent oma võimalike partnerite tähistamiseks väljendit "kaks eeslit". Nad teevad seda väidetavalt lihtsalt selleks, et keegi, kes armastab toppida oma nina võõrastesse asjadesse, ei teaks, kellega on tegemist. Siiski on siin ka huvitav iroonia - võib-olla isegi eneseiroonia -, sest nimetada eesliks seda, kes on valmis sinuga äri tegema ...

Ei saa salata, et kasutasin poisikesepõlves koos mõne kaaslasega ühest või teisest meile mitte eriti sümpaatsest inimesest kõneldes sama väljendit. Võib-olla nimetatud raamatu mõjul, aga siiski täiesti teadlikult. Hiljem on minu suhtumine eeslitesse paranenud - loodetavasti ka suhtumine inimestesse.