Mõtisklused

Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab. (Jh 5:21)

Tõnu Õnnepalu kirjutas paarkümmend aastat tagasi ühes jutustuses noorest vaimulikust (aseõpetajast), kes jalutab oma kiriku ümber laiuval surnuaial: "Siin paremal rohu ja võsa sees on üks väike rauast lapserist, selle peal piiblisalm: "Tema hing oli Issandale meele pärast, sellepärast kutsus tema ta tigeduse eest rutuste ära." ... Siin taga, vanemas osas on palju lapseriste. Nüüd elavad inimesed enamasti vanaks, seda peetakse heaks, progressi märgiks. Siiski, möödunud aastal matsin ühe koolitüdruku. Ajukasvaja. Tema haud on siit natuke edasi, vasakut kätt. Seal on alati värskeid lilli, oksi, küünlaid. Isegi mänguasju. Aga üldiselt noorelt ei surda. Surm on tänapäeval haruldane, temast pole enam kombeks rääkida, ei osata vist mõeldagi, tundub võimatu, kohatu, skandaalne, peaaegu ropp. Leinajad on täiesti nõutud. Minu lohutused ei lohuta neid. Nad ei saa üldsegi aru, mida ma räägin."

Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? (Mt 6:23)

Inimene on hindamatult väärtuslik – kui mitte iseenesest, siis kindlasti seetõttu, et ta on Jumala looming, kusjuures loodud Tema enese näo järgi ja sarnaseks. Püha Paulus ütleb, et Kristus on "nähtamatu Jumala kuju" (Kl 1:15), kasutades siin kreekakeelset mõistet eikon (ikoon), ja on huvitav, et need, kes tõlkisid aastatuhandeid tagasi Piibli kreeka keelde, kasutasid sama sõna inimese loomist kirjeldades. Niisiis on inimene loodud "Jumala ikooni" (ehk Kristuse) järgi – inimest luues vaatas Isa oma armastatud Poja peale ja tegi meid Tema sarnaseks.

"Kõik on mu Isa andnud mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada." (Mt 11:27)

"Inimesed on loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks. Kuna Jumal loob meid jumaliku näo järgi, siis oleme me võrreldamatu väärtusega olendid. Inimesed on ainsad olendid maa peal, kelle Jumal on loonud üksnes nende endi pärast, määrates meie osaks igavese õndsuse.

"See vaene lesknaine pani rohkem kui kõik." (Mk 12:43)

Jeruusalemma templi naiste eesõues oli kolmteist pasunakujulist annetuskasti. Kaheteistkümne kohta neist olid kindlad eeskirjad, mis määrasid annetuste sihtotstarbe, kolmeteistkümnes oli vabatahtliku annetuse tarvis. Arvatavasti kasutati sellesse pandut peaasjalikult põletus- ehk koguohvrite tarvis, mille eripära seisnes selles, et Jumalale ohverdati kogu loom, mitte ainult rasv, nagu teiste ohvrite puhul.

Kas meiegi oleme pimedad? (Jh 9:40)

Mõni päev tagasi võis lugeda halenaljakat uudist Hollandi rahvusmuuseumi kohta. Nimelt on seal alates 1988. aastast demonstreeritud ameerika astronautide poolt Kuult kaasa toodud kivi, mille muuseum päris endiselt Hollandi peaministrilt Willem Dreesilt. Too omakorda oli selle saanud kingituseks Ameerika Ühendriikide suursaadikult J. William Middendorfilt aastal 1969, kui Kuul käinud astronaudid külastasid Hollandit. Nüüd tuli uuringute tulemusena välja, et "kuukivi" on tegelikult vaid tükike kivistunud puitu ja selle väärtus seisneb pigem selles, et ta näitab kõnekalt, kuivõrd naeruväärseks võivad osutuda nii mõnedki moodsad teadusmüüdid ja suured kangelasteod.

Vägede Issandal on päev kõigi jaoks. (Js 2:12)

Pärnu Eliisabeti kiriku remondivajadustest kõnelevat 21. augusti "Pärnu Postimehe" artiklit kommenteerides nimetab keegi Julmur vaimulikke (või kõiki kristlasi) vaimuhaigeteks ja mustakuuemeestest õhumüüjateks. Olgu esimese iseloomustusega kuidas on – kaasinimeste mõnitamine on osa internetikommentaaride peavoolust –, teine pani mind veidi sügavamalt järele mõtlema.