Mõtisklused

"Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas." (2Kr 5:1)

Paulus oli elukutselt telgitegija. Seda teadsid ka Korintose kristlased, sest ta oli seal töötanud koos paari koguduseliikmega, kellel oli sama amet (Ap 18:3).

Kreeka filosoofias kasutati telki tihtipeale võrdpildina inimese ihu või maise inimese enda kohta. Näiteks 5.-4. sajandil enne Kristust elanud Demokritos, kelle arvates kõik olemasolev koosneb aatomitest ja nendevahelisest tühjusest, ütleb, et ka inimese hing on materiaalne keha, mis koosneb kõige peenematest aatomitest ning teeb võimalikuks meeled ja tunnetuse. Demokritose sõnul on inimese ihu vaid hinge telk ja kui inimene sureb, siis hajub nii tema hing kui ihu.

"Meie vana loomus on koos Temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks." (Rm 6:6)

Piibli sõnum on selge: inimene on loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks, ent pattulanguses on see jumalanäosus ja -sarnasus kaotsi läinud ning inimene Jumala kirkusest ilma jäänud (Rm 3:23).

Jumala kirkus ei tähenda mitte ainult Tema ülevust, auhiilgust ja sära, vaid ka Tema ligiolu. Kui inimene on ilma Jumala kirkusest - ja iga inimene on sellest ilma -, siis tähendab see, et inimene on ilma Jumala ligiolust. Kuna Jumal on elu allikas, Elu ise, siis tähendab ilmaolek Jumalast ühtlasi ilmaolekut elust ehk surma. Kuna inimene on loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks, tähendab ilmaolek Jumalast ühtlasi ilmaolekut omaenda jumalikust päritolust ja tõelisest inimlikust olemusest.