Kolmas pĂŒhapĂ€ev pĂ€rast nelipĂŒha

🍃 â€žTulge minu juurde kĂ”ik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28)

TĂ€na on on meie ees vastandused kahe riigi vahel. Ühelt poolt juunikĂŒĂŒditamise mĂ€lestuspĂ€ev jumalavastase riigikorra hirmutegudest – ja teisal kirikuaasta kulgemise rĂŒtmis pĂŒhapĂ€ev, mille peateemaks on „Kutse Jumala riiki“.

Totalitaarne vĂ”im ei kutsu. Ta kĂ€sib. Ta ei kĂŒsi. Ta sunnib. Ta ei usalda. Ta hirmutab. Ta ei armasta. Ta kasutab.

NĂ”ukogude vĂ”im ĂŒtles tuhandetele: „Te peate minema.“ Kristus aga ĂŒtleb kĂ”ikidele: „Tulge minu juurde kĂ”ik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise.“

Kaks vĂ€ga erinevat maailma. Ühel pool vĂ€ikeste hirmul inimeste sund. Teisel pool kĂ”igevĂ€elise ja igavese Jumala kutse.

Ühel pool hirm. Teisel pool usaldus mis annab kutsutavale vĂ”imaluse valikuteks. Ühel pool vĂ”im, mis tahab inimest enda teenistusse rakendada. Teisel pool Jumal, kes tahab inimese vabaks ning igavesti Ă”nnelikuks teha.

Paavst Leo XIV mĂ”tiskleb oma vĂ€rskes entsĂŒklikas kahe Piiblis jutustatud ehitustöö ĂŒle: Paabeli torni ja Jeruusalemma taastamise ĂŒle. Ta teeb seda muidugi praegusaja tehisaru arengu ning sellega kaasnevate kĂŒsimuste kontekstis, mis pĂŒĂŒavad inimest taandada efektiivsuseks vĂ”i tarbe-esemeks. Ent seesama vastandus kĂ€ib ka meie tĂ€nase teemaga kokku:

“Jumala loodud inimkond kogu oma suuruses ja vÀÀrikuses seisab tĂ€na otsustava valiku ees: kas ehitada uus Paabeli torn vĂ”i rajada linn, kus Jumal ja inimene elavad koos. Iga pĂ”lvkond pĂ€rib ĂŒlesande kujundada oma ajastut, suunata ajalugu nii, et sellest saaks paik, kus iga inimese vÀÀrikust kaitstakse, Ă”iglust edendatakse ja vendlus saab vĂ”imalikuks. Kuid iga ajastu kannab endas ka ohtu luua ebainimlikum ja ebaĂ”iglasem maailm. Alati, kui inimkonda Ă€hvardab oht moonutada oma tĂ”elist olemust, tĂ”stame meie, kristlased, pilgu inimeseks saanud Jumala poole, teades, et „ainult lihaks saanud SĂ”na saladuses saab inimese saladus tĂ”eliselt selgeks“. Jeesuses Kristuses saab see kogu oma suuruses ilmnev inimlikkus Teeks, TĂ”eks ja Eluks, avades igaĂŒhele meist tee kasvada tĂ€iuslikkuse poole.”

TĂ€nane pĂ€ev pole ainult leinapĂ€ev. See on ka meeldetuletus. Meeldetuletus, et inimvÀÀrikus ei ole riigi kingitus, vaid Jumala and. Et vabadus ei ole iseenesestmĂ”istetav, vaid vÀÀrtus, mida tuleb hoida ja edendada. Ning et ĂŒkski ĂŒhiskond ei pĂŒsi kaua, kui ta unustab inimese tĂ”elise vÀÀrtuse.

MĂ€lestades tĂ€na juunikĂŒĂŒditamise ohvreid, tĂ€name nende elu ja nende kannatuste tunnistuse eest. Ning palume, et Jumal annaks meie rahvale tarkust ehitada mitte uut Paabelit, vaid sellist Eestit, kus inimese vÀÀrikust austatakse, tĂ”de armastatakse ning vabadust hoitakse.

Kirikus tÀna loetav Sakkeuse lugu meenutab, et Jumal ei oota meist tÀiuslikke inimesi ega nÔua osaduse eeltingimusena enese tÔestamist. Tema armastus jÔuab ka nende juurde, kes tunnevad end kadununa, vÀsinuna vÔi koormatuna. Kristus kutsub meid oma ligi, et kinkida hingamise, andestuse ja rÔÔmu.


Vaata ka:

Otsing

Loetuimad lood